Läti ei saanud IMFilt uut laenuosa kätte

Selle taga on praegu kinni ka järjekordne väljamakse läinud aasta lõpul IMFi eestvedamisel Läti toetuseks kokku pandud 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust.

Eile Tallinnas Eesti peaministri Andrus Ansipiga kohtumise järel olukorda kommenteerides ütles Dombrovskis, et Läti majanduse stabiliseerimise kava on mõeldud pikema aja peale kui pool aastat ja 2011. aastal tahab Läti defitsiidi kindlasti vähem kui 3%-le kärpida. See on ka euroga liitumise üks tingimus.

Märtsis ametisse asudes ütles Dombrovskis, et tahab ümber vaadata IMFiga sõlmitud abilaenu tingimused, kuna Läti majanduse langus on olnud järsem, kui läinud aasta lõpul oodata osati. Eesmärk oli välja kaubelda, et lepingus eelarvedefitsiidi ülempiiriks seatud 5% asemel võib Läti defitsiit kasvada 7%-le SKPst. IMF ei nõustunud sellega ning 200 miljoni euro suurune laenuosa jäi Lätile üle kandmata.

Juunis peaks Läti kätte saama järgmise laenuosa - miljard eurot - Euroopa Komisjonilt. Ka selle väljamaksmise tingimus on, et Läti eelarvedefitsiit ei ületa 5%. Dombrovskise sõnul kavandab valitsus nüüd nii strukturaalseid reforme kui ühekordseid meetmeid, et defitsiit nõutud piiresse suruda.

Läti eelmine valitsus jõudis alustada tööd hariduse, tervishoiu, tsiviilteenistuse ja haldussüsteemi alal vajalike muudatustega. Riigiametite funktsioonid vaadatakse üle.

Märtsi alguses ütles Läti peaminister agentuurile Bloomberg, et kui Läti IMFilt laenumakset kätte ei saa, ähvardab riiki pankrot. "Dombrovskise kommentaari tuleb vaadata poliitilises kontekstis, kus ta tahab oma koalitsioonipartneritele 100% selgeks teha, et kui valitsus ei suuda kiiresti drastilisi kokkuhoiumeetmeid kokku leppida, lõpeb riigil raha lihtsalt otsa," ütles Danske Banki analüütik Lars Christensen.

Viie partei koalitsioonil tuleb kärped kokku leppida lähenevate kohalike ja Euroopa Parlamendi valimiste eel.