Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktiivne tegevus liidab meeskonda

Urve Vilk 07. aprill 2009, 00:00

Kui rahvaspordi- ja ekstreemspordiürituste sagedus ja nendel osalejate arv on iga aastaga kasvanud, siis firmaürituste puhul ekstreemsemate tegevuste eelistamise massilist trendi märgata pole, räägib Matkad.ee juhatuse liige Laur Linnupõld.

Linnupõllu sõnul oleneb palju ka sellest, mis on kellegi jaoks ekstreemsus. "Nii mõnigi kord võib mõiste "ekstreemne" tellimuse soovist läbi käia, aga ühe inimese jaoks on selleks ka kompassi ja kaardiga metsas jooksmine, rääkimata kanuust, mis võib ümber minna. Teine peab ekstreemsuseks aga hoopis langevarjuhüppeid."

Sageli ei tunneta inimesed Linnupõllu sõnul ka oma piire. "Me võime pakkuda karmi päeva off-road-masinatel, aga pärast tuleb välja, et inimesed ehmuvad ära, kui peavad masinaid mudast välja kaevama," räägib Linnupõld.

Matkad.ee pakub ka vesiseid tegevusi nagu rafting, kanuumatkad ja parvematkad.

"Rafting ehk kummiparvel jõest laskumine on kinni veetasemes - seda saab teha suurvee ajal märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kanuumatkade populaarsuse tippaeg on möödas, jäädes paari aasta tagusesse aega," räägib Linnupõld.

Pakutakse ka parvematku, aga kuna firma tegutseb rohkem Põhja-Eestis, aga matk nõuab veerohkeid ja pikemaid jõgesid, nagu näiteks Emajõgi, siis kasutatakse parvi pigem merel või järvel võistluste korraldamiseks, mitte matkaks.

Linnupõld soovitab selliseid meeskondlikke üritusi korraldada n-ö vabatahtlikkuse alusel. "Inimesi on igasuguseid. Palju oleneb ka kollektiivi sisekliimast ja sellest, kui head on eestvedajad. On inimesi, kes kardavad algul, aga pärast ürituse lõppu on neil hea meel, et nad ikkagi sõidu kaasa tegid. On aga ka selliseid, kes jäävad lõpuni virilaks. Kui kellelegi on tegevus vastik, kuna ta näiteks kardab vett, siis peale selle, et ta jääb ise naudingust ilma, võib ta ka teiste peo ära rikkuda," leiab Linnupõld.

OÜ Hõljukimatkad pakub võimalust sõita ainulaadse sõiduvahendiga - hõljukiga - lumel, jääl, veel, liival ning murul, st hõljukiga saab sõita igal aastaajal. Ettevõtte juhataja Peeter Tarmeti sõnul on hõljukisõit võrreldav autosõiduga libedal jääl, tunne on nagu külglibisemise puhul, ainult et palju sujuvam.

"90% hõljukite tellijaist on olnud ettevõtted. Kuna sõitjatest pole enamasti keegi varem hõljukiga sõitnud, on see olnud uudne kogemus, millega inimesed on väga rahul," räägib Tarmet.

Hõljukiga sõitmine on põnev, sest see pole võrreldav ühegi teise sõiduvahendi loogikaga. Juhtida tuleb õhuvoolu, sõiduki suuna muutmiseks tuleb ennast kallutada. Kui autoga sõites peab peatumiseks võtma jala gaasilt, siis hõljukiga tuleb pidurdamiseks vajutada hoopistükkis gaasi ning samal ajal teha pööre.

Kurvi minnes tuleb keerama hakata juba 10-20 meetrit varem ja enne kurvi jõudmist peab hõljuk olema rajaga risti, kurv läbitakse külglibisemises, õpetab Tarmet. Hõljuki maksimumkiiruseks on 68 kilomeetrit tunnis, murul sõidab masin umbes 50kilomeetrise tunnikiirusega, lumel ja jääl kiiremini.

Veerejad.com pakub aga firmaüritusel lõbutsemiseks võimalust mäest alla veereda ning seda 3meetrise läbimõõduga läbipaistvas ja täispuhutavas pehmes Zorbi pallis, millega on võimalik sõita nii üksi kui ka kahekesi.

Veerejad.com turundusjuhi Taavi Tootsi sõnul on kõik kliendid olnud positiivselt üllatunud. "Tagasiside on olnud üllatavalt positiivne, selles mõttes üllatuslikult, et osalejate enda jaoks on olnud üllatav, et veeremine neile nii meeldib," räägib Tootsi.

Esimene sõit Zorbiga toimus aastal 2007, nüüdseks on kliente olnud firmal kokku sadakond. Zorbingut on Tootsi sõnul tellinud nii eraisikud kui ka firmaürituste pidajad. "Võime sisustada näiteks paar tundi suvepäevade programmist. Oleneb inimesest, mõni sõidab kuus-seitse korda ja talle meeldib, teine pärast esimest veeremist rohkem seda teha ei taha. Eks see on mõne jaoks veidi ekstreemsem tegevus kui tavaliselt," räägib Tootsi.

Tootsi sõnul annab veeremine tavapärasest teistmoodi elamuse, ka pea võib kergelt ringi käima hakata, aga ei pruugi. "See on kummaline liikumine. Võibolla vana kooli inimesed mäletavad, mis tunne on sõita traktorikummiga, natukene meenutab see seda. Aga Zorbi pallis sõitmine on ohutum ja pehmem, ning sa näed ümberringi," räägib Tootsi.

Laitse rallipargis on motohuvilisel võimalus sõita hobirallit või kihutada rajal kogenud piloodi kõrval.

Põhiteenus, mida meilt firmaüritustele tellitakse, on rallisprindi hobivõistluste korraldamine, räägib Laitse Rallipargi müügijuht Triin Tikerpe. "Meil on Eesti suurim paarisrada. Pakume ralliks vajalikke autosid ning instruktaaži."

Üritus alga alati reeglite tutvustusega, kus ja kuidas sõita, millistele käsklustele ning kuidas reageerida. Seejärel toimuvad koos aja võtmisega sõidud: eelsõidud, ajasõidud, võistlussõidud. Parimate selgumisele järgneb autasustamine karikate ning šampanjaga, nii nagu peab, pärast mida on võimlik lõõgastuda saunas.

"Mingit eriettevalmistust ralli osalejatelt ei nõua, osaleja peab oskama vaid autot juhtida. Kasutatavad autod aga on tõesti rallilikud, turvapuuride ja muu vajalikuga," räägib Tikerpe.

Inimesed on rallisõiduvõimaluse Tikerpe sõnul väga hästi vastu võtnud. "See on uus ja huvitav. Esialgu on olnud tegu küll rohkem meesterahvastega, aga seda ilmselt seetõttu, et selles valdkonnas liigub info meie võimaluste kohta kiiremini," räägib Tikerpe.

Aga ka naisi on sõitmas käinud ja neil on läinud isegi pareminigi kui meestel, räägib Tikerpe. Osalenud on ka naistegrupid, näiteks tähistas rallipargis oma koolilõppu üks meditsiiniõdede rühm, räägib Tikerpe.

Optimaalne hulk sõitmiseks on paarkümmend inimest, aga rallipargi raames eri tegevusi varieerides on Tikerpe sõnul võimalik tegevusi leida korraga ka paarisajale inimesele.

Rallipargis on olemas näiteks trikiauto, mille rool keerab valele poole ning millega on võimalik sõita kas suurel platsil slaalomit või läbida kinniseotud silmadega juhil teed kaardilugeja õpetuste järgi.

"Meil on 28 hektarit maad, mets, kus on võimalik telkida või paintball'i mängida, lava ning ruumid nii majutuseks kui ka seminaride pidamiseks," tutvustab Tikerpe kompleksi.

Kuumaõhupalliga sõitmine ei ole igapäevane tegevus, see on suhteliselt kallis teenus. Kallis on nii gaas, mida kasutatakse, kui ka sõiduk, mis maksab auto hinna. Lisaks on amortisatsioonikulud kõrged, kui kesta kasutusaeg on läbi, tuleb see lihtsalt ära visata. Korraga peab väljas olema ka kolm töötajat, kes samuti tahavad palka saada.

Huvi uute asjade vastu on. Kes on juba proovinud sukeldumist, langevarjuhüppeid ning benji't, siis neile on kuumaõhupall võimaluseks veel midagi uut proovida. Muidugi on ka neid, kes ei lähe mingi hinna eest kõrgemale kui viies korrus.

Tellimuste vähesus jääb rahaliste vahendite taha. Kui juba aastal 2007 läks kümnest tehtud päringust töösse keskmiselt vaid üks, siis mida tahta veel aastast 2009, kui majandustingimused on tunduvalt kehvemad. Meil ongi õhupallindus pigem nišiasi, pall on meil olemas, kui viitsime, siis sõidame ise või sõidutame teisi, aga kas teenuse pakkumist jätkame või mitte, pole veel otsustanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing