Maksulaekumiste trend ikka allapoole

"Trend maksulaekumises üldiselt on üsna üheselt ikkagi veel allapoole," nentis Eier. "Suuremad puudujäägid on arvatavasti veel ees."

Eieri sõnul on füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemine osaliselt kindlasti seotud järsu tööjõu vähendamisega, aga vähenemised võivad viidata ka keskmise palga langusele.

"Käibemaksu laekumine on märtsis olnud üllatavalt hea, raske öeldagi, mis selle põhjuseks on, võib-olla kuised kõikumised," pakkus Eier, miks laekus märtsis käibemaksu 3 protsenti enam kui mullu, kuigi jaemüük on vähenenud mitu korda enam.

Suurte tulumaksutagastuste tõttu on Eieri hinnangul märtsikuu kohta üsna raske pealiskaudsel vaatlusel järeldusi teha, kuid ilmselt võib üsna kindlalt öelda, et tulud olid 2008. aastal märksa suuremad kui sel aastal.

Eier kahtles, kas riik suudab vaatamata uutele kärbetele jääda 3protsendilise puudujäägi piiridesse.

Rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi hinnangul ei näita märtsikuu väiksemad maksulaekumised veel, et lisakärbe peaks tulema suurem kui 3 miljardit krooni.

"Vara on rääkida suuremast kui 3miljardilisest lisakärpest," ütles Ligi. "Ministeeriumi prognoos peab seni vett." Samas nentis ta, et riskid on suured ja 3protsendilise eelarve puudujäägi kriteerium peab vastu pidama ka tagantjärele korrigeerimistele.

Ligi hinnangul peegeldab maksulaekumise kahanemine ülemäärast ebakindlust, mis ei luba tarbida ega investeerida, seda nii kodus kui välisturgudel. Ta uskus, et optimismipuhangu või ettevõtlustoetuste alluvuse muutmisega EASist KredExi tulemust ei saavuta. "Mina ootaksin positiivseid uudiseid välisturgudelt, valitsuselt aga stabiilset tegutsemist rahanduses, euroraha kasutuses, tööturu teenuste arendamisel, energeetikas," loetles Ligi.