Rahavoog tagatisest tähtsam

Äripäevas avaldatud artiklis (13.04) käsitleti pankade käitumist 1990. aastate majanduskriisi ajal Rootsis ja tõmmati paralleele Eesti praeguse olukorraga. Tuleb tunnistada, et tollal tegid Rootsi pangad, sh Swedbank, tõesti vigu, käitudes ettevõtjatega agressiivsemalt ja kategoorilisemalt, kui olukord nõudnuks. Tähtsustasime üle tagatist ja selle tulemusena tegime Rootsis liiga kliendile ja ka pangale endale - kaotasime ka neid kliente, kellega võinuks meid ühendada pikk kliendisuhe.

Et ajalugu on Swedbankile pakkunud võimaluse eelmisest kriisist õppida, oleme nüüd targemad ja rahulikumad. Hindame rahavoogu tagatisest olulisemaks, valmistume keeruliste olukordade lahendamiseks ja hoiame pikaajalist kliendisuhet.

Esimene õppetund: tagatis laenu ei maksa. Panga põhitegevused on hoiustamine ja laenamine ning laenudelt intressi teenimine. Pankade tavapraktika on kindlustada end olukordade vastu, kus laenaja kohustust enam täita ei suuda, ent see ei tähenda selle klausli massilist kasutamist igapäevaselt. Meie töö eesmärk ei ole olla kinnisvaraomanik, tööstusettevõtte juht ega põllumees. Me ootame laenu korralikku teenindamist. Tagatis ei maksa laenu ega intressi, see on juhuks, kui ettevõttel enam rahavoogu pole ja ta ei suuda laenu teenindada.

Mingil juhul ei pea me aga vajalikuks korjata oma bilanssi tagatisvara ja seda hallata. See pole panga põhitegevus. Ka müügi eesmärgil tagatisvara koondamine oleks praegu lühinägelik: müügiperiood on pikk, konfiskeeritud tagatisvara müüki pannes tõmbaksime veel enam alla turuhindu ja kahjustaksime ka meie toimivate laenude tagatisteks olevate varade väärtust. See oleks nii kliendi kui ka panga enda huve kahjustav käitumine. Pank on küll loonud tütarfirma, mis täite- või pankrotimenetluse käigus mõne kinnisvara ostab, kuid seda vaid juhul, kui näeme, et selle vara pikaajaline väärtus on praegusest hinnast oluliselt kõrgem ja turu olukorrast tulenevalt teisi ostuhuvilisi sellise hinnaga pole.

Teine õppetund: varajane lahendus on parim lahendus. 1990. aastate alguse kriisi ajal sai selgeks, et kriis tuleb läbida tihedas kontaktis klientidega. Mida varem võimalikud probleemid avastatakse ja ühiselt lahendusi otsitakse, seda valutum on tulemus nii pangale kui ka kliendile.

Oleme võimalike murede varaseks avastamiseks ja efektiivseks lahendamiseks valmistunud, suunates enam ressursse - nii inimesi kui ka raha - tegelema kõrgema äririskiga klientidega. Oleme välja töötanud hulga võimalikke lahendusvariante, ent kogemus on õpetanud, et lahenduste otsimisel tuleb olla võimalikult loominguline. Ka klientidele soovitame nii avatud lähenemist kui võimalik. Ka väga keerulisest olukorrast on võimalik võitjana välja tulla, kui mõlemad pooled on avatud erinevatele lähenemistele.

Kolmas õppetund: pikaajaline kliendisuhe on väärtuslik. Ettevõtete ja eraisikute finantseerimine on meie äri tuum ja oleme igati huvitatud pikaajalise kliendisuhte hoidmisest. Panga ja kliendi suhe põhineb usaldusel. Mida pikem on tegus koostöö, seda suurem on usaldus ja seda enam kasulikke ärivõimalusi pakub see mõlemale osapoolele. Seega ei ole pank ilma äärmise vajaduseta valmis seda suhet lõhkuma.

Põhjaliku analüüsi ja lahenduste ammendumiseta ei hakata tagatise sissenõudmist kaaluma - see tähendaks üldjuhul kliendisuhte lõppu ja kulukat tagatise realiseerimist. Selge on aga ka, et jätkusuutmatu äri vee peal hoidmine on vaid agoonia pikendamine nii panga kui ka kliendi seisukohast.