Toetus, mis muutust ei too

Siim Sikkut 22. aprill 2009, 00:00

Tööstusettevõtted kasutavad tehnoloogiainvesteeringu toetust liiga vähe uutele ärialadele liikumiseks ja keskenduvad selle asemel vaid ellujäämisele.

Eesti tööstus ootas pikalt tehnoloogiainvesteeringuteks riigilt tuge. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetusprogrammi esimese taotlusvooru raames said 49 ettevõtet aasta algul 259 miljoni krooni ulatuses toetuslubadusi juba kätte.

4. mail lõpeb taotluste vastuvõtt teise vooru. 320 miljonit krooni jagatakse eesmärgiga suurendada tööstusettevõtete lisandväärtust, aidates kaasa tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule. Esimesi edukaid taotlusi uurides selgub, et valdav enamik ettevõtteid on suuna võtnud eelkõige ellujäämisele ehk lisandväärtuse kasvatamisele oma senise tegevuse tõhustamise kaudu.

Toetust taotleti ja saadi peamiselt vana toote vanal moel, ainult vingema ja tõhusama uue masinaga ja seega vähema arvu inimestega tegemiseks. Uutele tulusamatele ärialadele ja väärtusahelatesse sisenemist ning uute äritegevuste lisamist võimaldavad investeeringud olid selges vähemuses. Samas tehakse tööstuses tehnoloogilised ja lisandväärtuse loomise alased murrangud just viimastega.

Arengufondi Eesti tööstuse tulevikku käsitlevas seires "Tööstusvedurid 2018" tõdesime, et pikaajalises plaanis pole meie tööstusel võimalik rahvusvahelistes väärtusahelates vanal moel jätkates oluliselt lisandväärtust suurendada. Kui rõhume pelgalt senise tegevuse tõhustamisele, valitseb oht, et lukustamegi Eesti tööstuse madala lisandväärtuse teele.

Investeerimiseks on raha majandusraskuste ajal kõigil vähe. Neid väheseid investeeringuid tasub Eesti tööstusettevõtetel teha kõrgemat lisandväärtust lubavate toodete-äritegevuste poole liikumise ehk endale uute eeliste loomise nimel. Pideva tõhustamisega peab tegelema iga päev niigi. 4. maiks on vaja just selliseid taotlusi, mis kasutaksid EASi toetust suurema muutuse esilekutsumiseks.

Riik ehk EAS peaks aga investeeringutoetuse programmi raames ettevõtjatele selge muutusvajaduse läve ette seadma.

Teise taotlusvooru avamisel väljaöeldud sõnum, et ambitsioonikate kasvuplaanide asemel oodatakse eelkõige realistlikke ellujäämisplaane, on lühinägelik. See tagab küll raha ärakasutamise, aga programmi pikem mõju jääb kesiseks. Riik peaks selgelt suunama tööstust muutumise teele, sest teisiti ei tulda langusajast uue kasvuga välja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing