Swedbanki kahjum Eestis 300 miljonit

Tänavu esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16 protsenti ning tegevuskulud 13 protsenti. Tulude vähenemist põhjendas pank Euroopa rahaturu intressimäära Euribori kiire langemisega.

Swedbanki laenukahjud Eestis olid makseraskustesse sattunud klientide arvu kasvu tõttu kvartalis üle 109 miljoni krooni, lisaks suunas pank täiendavad 954 miljonit krooni võimalike laenukahjude reservi.

Samas märkis Perens, et võlgnevuste kasv on aeglustumas. Ma ei taha öelda, et võlgnevuste arv on kahanenud, kuid selle kasv on rahunenud, kinnitas ta.

"Ma ei saa selle alusel väita, et järjekordset eskaleerumist ei teki, aga võib väita, et äkki ei lähe enam palju halvemaks," lisas Perens.

Märts lõpu seisuga oli tema sõnul laenuportfellis 4,1% selliseid laene, mille tagasimaksed on hilinenud üle 60 päeva. "Laenuvõlgnevuste senisest kiirem kasv kogu turul andis tunda just märtsis ja see avaldas oma mõju kvartali tulemustele," kommenteeris ta laenuportfelli olukorda.

Ühtlasi teatas Swedbank eile, et Baltimaades luuakse kolme riigi ülene üksus eritähelepanu vajavate klientide ja projektide teenindamiseks.

"Võttes arvesse varasematest majandustsükli langusfaasidest saadud kogemusi, on Swedbank otsustanud tugevdada kõrgendatud äririskiga ettevõtetest klientidega tegelemist," seisis teates.

Uus üksus alustab tööd suvel. Aasta lõpuks peaks üksuses töötama 150-200 inimest, teiste seas sarnaste olukordadega varem tegelenud eksperdid Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast, seisis Swedbanki teates.

Perensi sõnul on kõrgenenud äririski osakond neil kogu aeg olemas olnud. "Kuid ütleme nii, et neid inimesi pole väga palju vaja olnud siiamaani," nentis ta.

"Eelmise aasta kevadest oleme sihikindlalt seda meeskonda tugevdanud oma parimate kliendihalduritega ja me peame seda meeskonda edasi tugevdama," rääkis Perens. Sinna kaasatakse spetsialiste ka Rootsist ja Inglismaalt, lisas ta.

Eestis lõi Swedbank juba eelmise aasta alguses eraisikute ületähtaegsete võlgnevustega tegelemiseks eraldi osakonna, mis helistab inimestele, et personaalselt midagi meelde tuletada ja kokku leppida. "See jätkab tegevust ning sinna vajatakse inimesi juurde," märkis Perens.

Tulevikust rääkides jäi pangajuht üldsõnaliseks. "Meil on oma stsenaariumid, millega me töötame - on halvemaid, on paremaid. Eks me valmistume nende kõigi jaoks," sõnas Perens. Keskpank käis välja kolm stsenaariumi, aga ega nemadki tea, milline neist õige on, lisas ta.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe ei soovinud heale tavale viidates Swedbanki kui konkurendi tulemusi kommenteerida. "Kontsentreerume tänavu oluliselt oma varade kvaliteedi säilitamisele ja tööle klientidega, kelle puhul kohustuste teenindamisel esineb häireid," ütles ta vaid. Sampo avaldab oma tulemused 5. mail.

Swedbanki kontserni laenukahjumid kasvavad ning eile avaldatud esimese kvartali tulemuseks oli 3,4 miljardi Rootsi krooni suurune kahjum. Mullu samal ajal oli kasum 2,9 miljardit.

Ehkki pank põhitegevusest jätkuvalt korralikult teenib, on panga uue juhi Michael Wolfi esimene kvartaliaruanne tõeline külm dušš, kirjutas Rootsi ärileht Dagens Industri. Eile avalikustatud kahjum on oluliselt halvem tulemus kui analüütikute loodetud napp miljard Rootsi krooni kasumit.

"Swedbank on silmitsi läbi aegade ühe suurema väljakutsega. Maailmamajanduse langus on süvenenud ning finantskriisi negatiivne mõju reaalmajandusele suurenenud. Paljudel turgudel, kus Swedbank tegutseb, on langus sügav. Turud, kust pangad laenu saaksid, toimivad üle maailma ilma riigi abita väga halvasti," kirjutas Wolf kommentaaris.

Ootamatult halva tulemuse taga on laenukahjumid 6,845 miljardit Rootsi krooni. See ületab enam kui kaks korda uudisteagentuuri SIX küsitletud analüütikute prognoosi ning on enam kui 20 korda suurem läinud aasta sama kvartaliga võrreldes.

Swedbank on võimalike laenukahjumite katteks eraldanud reservi 3,7 miljardit Rootsi krooni, millest 1,9 miljardit on Balti riikidele, 1,4 miljardit Ukrainale ja 0,4 miljardit Rootsile.

"Swedbank on ümber hinnanud oma tegevuse Ukrainas ja Venemaal ning laiendab seal tegevust vähemate ambitsioonidega," teatas pank.

Michael Wolf on rakendanud panga hädadest väljatüürimiseks jõulisi abinõusid, sinna alla käivad nii muudatused kontserni juhtkonnas kui ka ulatuslik analüüs Balti riikide laenuportfelli seisust. Balti riikides on plaanis koomale tõmmata. Pank kordas eile, et Balti riigid on neile oluline koduturg.

"Kontorite ja töötajate arv väheneb lähimate kvartalite jooksul, et vähendada ülevõimsusi. Käiku on lastud kokkuhoiuprogramm, mis peaks kulusid praeguselt tasemelt vähendama 15 protsenti. Ka Ukrainas on kavas kulude kärped," teatas Swedbank.

Kogutulu sai pank 9,4 miljardit Rootsi krooni (mullu 8,4 miljardit).

Laenuandmine Balti riikidesse vähenes 5 protsenti ja Ukrainasse 12 protsenti. Kontserni laenuportfellist moodustasid Balti riikidesse antud laenud kuuendiku.