Ministeeriumi abiga võitis töötajateta firma

"Ma ei tahaks sel teemal mingeid kommentaare anda," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek vaikselt ohates telefoni. Ka kirjalikud vastused jäävad formaalseks.

Mis siis lahti, et alati lobeda ja pika jutuga Eek oleks kui keele alla neelanud, kuuldes küsimust hiljutise Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse rendileandmise hanke kohta?

Ehk peitub vastus mitme allika viites, et jäätmeosakonna juht pandi hankekomisjoni esimehena vastutama kõrgemal tasandil toimunud mängu eest.

Riigil on kohustus tagada ohtlike jäätmete kogumist. Taanlaste abiraha toel on püsti pandud mitu ohtlike jäätmete kogumiskeskust. Operaatorid leitakse konkursi korras, nii ka Tallinna keskusele, mille rendileping lõppes 5. jaanuaril.

Keskkonnaministeeriumi info-tehnokeskus (ITK) hakkas hanget ette valmistama mullu suvel. Selleks sõlmiti leping advokaadibürooga Laus & Partnerid ning advokaat Viktor Särgava asus koostama hankedokumente.

Kuid siis jäid asjad venima. Paberid liikusid ministeeriumi ja advokaadibüroo vahet. Ministeeriumis tõmmati muudkui maha pakkujale esitatavaid tingimusi - ohtlike jäätmete käitlemise kogemus, väljaõppe saanud töötajad, äriplaan, investeeringute kava jms. Aasta lõpul kadus pakkumiskutsest ka kahe viimase aasta käibe nõue.

"Kõik muud tingimused kadusid, jäid ainult ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi nõue (mis on Eestis umbes 150 firmal - toim) ning rendisumma suurus," rääkis Matti Viisimaa, ITK nõunik ning Euroopa Keskkonnaagentuuri ekspert jäätmete alal.

Tingimused on vajalikud, et ei korduks sellised jamad nagu Vaivara ning Pärnu ohtlike jäätmete kogumiskeskuses, kus riik kulutas hoidlasse veetud jäätmete likvideerimisele 12-13 miljonit krooni. Sisuliselt lasid omanikud riiulifirmadest rentnikud pankrotti.

Edaspidi korraldatigi hankeid, milles uuriti pakkujate tausta. Kui kümnete miljonite kroonide eest antakse riigile kuuluvat vara rendile, peab olema kindel, et firma suudab keskust töös hoida.

Kogu eelnev tarkus oleks Tallinna keskuse hanke puhul kui minema pühitud. Võitjaks tuli Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ, mis on registreeritud Saue korterisse. Osaühingu mulluses majandusaruandes ilutses tööjõukulude real null krooni. Vara firmal polnud ning käivet tehti aastaga 275 000 krooni. Samas suurusjärgus oli nõudeid ostjate vastu ning laenu oli firma võtnud 160 000 krooni.

"Minu arvamus oli, et peab ikka olema kogenud käitleja, et operaatori vahetusel hakkaks asi tööle," sõnas Viisimaa.

Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse kuukäive on kukkunud 400 000 kroonile. Selle käibe pealt ainuüksi kuus 131 000 krooni renti maksta tundub praegu seal tegutseva EcoPro juhatuse liikmele Neeme Reinapile uskumatu. "Neil peab tõesti midagi muud plaanis olema, et see ära tasuks." Mida, seda ei oska Reinap pakkuda.

"Tuleb tööd teha, otsida ja leida kliente. Ega ette ei saa, ega taha seletada," lausus Ohtlike Jäätmete ja Konsultatsiooni Büroo OÜ juhatuse liige Urmas Maivel.

Ta tunnistas, et firma pole pikalt tegutsenud ning ka palgalist tööjõudu neil mullu polnud, kuid tegemist ei ole riiulifirmaga ning omanike poolt on taga ka Läti kõige suurem ohtlike jäätmete käitleja BAO.

Maivel on endine keskkonnaministeeriumi jäätmete osakonna ametnik, töötanud ka EcoPro asedirektorina.