Laevatäis eetrihiide

Nüüdseks juba eelmise sajandi 60ndatel, 70ndatel nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias tegutsenud piraatraadiojaamade köögipool ja võitlus võimudega jõuab humoorikalt esitatuna kinolinale. Richard Curtis, kelle kuulsaimate filmide hulgas "Armastus on see", "Notting Hill" ja "Neli pulma ja üks matus", on valmis saanud filmiga 1966. aastal Suurbritannias tegutsenud seltskonnast, kes mööda merd seilates Radio Rocki kanali vahendusel teravat, kriitilist ja riigi juhtide jaoks ebasündsat juttu ajavad.

Filmi tegevus toimub Briti popmuusika kõrghooajal, kui rock ja pop kujunesid elamiseks sama vajalikuks kui sissehingatav õhk. Eesrindlik BBC mängis seda noortele aga häbiväärselt vähe, kõigest kaks tundi nädalas. Tühimiku täitsid piraatjaamad, kes rahvale peale minevat muusikat 24 tundi eetris lasid. Nende hulgas ka Radio Rock oma ekstravertsete, elujanuliste eetrijumalate abiga. Meeletut populaarsust nautiva jaama tegijail tuleb filmis astuda peagi sõtta ka valitsusega, sest minister Dormandy eesmärgiks on nn madala moraali solgitoru vähemalt aasta jooksul sulgeda.

Režissöör Curtise jaoks on antud filmi süžee puhul tegemist väga isikliku looga. "Ma arvan, et mingis mõttes on see film autobiograafiline pigem just selle nurga alt, kuidas sõpradega väljas käia ja muusikat nautida, kui minu noorusajast, kui ma olin väike poiss, kes padja all muusikat kuulas," on Curtis ühes varasemas intervjuus tunnistanud.

Lisaks stsenaariumi kokkupanemisele tegi ta suurt eeltööd ka õige muusika leidmiseks. Enne filmi stsenaariumi kirjutama hakkamist kogus ta kokku ligi 200 parimat pala, mille seast lõpliku valiku tegi. Filmi soundtrack'ilt võib leida seega päris muljetavaldava kogu uuemaid ja vanemaid menulugusid.

Päris kõike, mida taheti, filmi ja kogumikule ei saadud. Mõnda olevat juba liialt palju mängitud, The Doorsi lood maksid aga lihtsalt hingehinda.