Valimislubadustele vastupidine tegelikkus - Ansipist saab suurim maksutõstja

"Reeded maksuvabaks!" lubab valimisreklaamis Reformierakonna lahke maksukoguja ja ulatab hirmul maksumaksjale tagasi tema seapõrsa ja püksid. Paar aastat hiljem loovutab seesama heauskne valija suurema kisata oma seapõrsa, kuid maksukoguja on juba teel ka pükste järele.

Peaminister Ansip saatis Äripäevale küll põhjaliku kommentaari eelarve tasakaalus hoidmise võimalustest, ent ignoreeris küsimusi, mis puudutasid tema lubadusi maksukoormust alandada.

Maksude tõstmist võtab hulk poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi praegu juba paratamatusena. Sujuvalt on valitsusest, kes lubas alandada maksukoormust, saanud rekordilise maksukoormuse tooja.

"Kui valimiste eel on inimesi, kes võtavad kõiki valimislubadusi puhta kullana, siis on see rohkem nende inimeste kui poliitikute probleem. Poliitikute eesmärk on saada tagasivalituks," nendib Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.

Eelmisel aastal leevendas valitsus agressiivset aktsiiside tõstmist tulumaksu alandamiselt lubatud võiduga. Nüüd on tulumaksu alanemine helesinine unistus ja rahandusminister Ivari Padari portfellist potsatavad välja aina uued maksumuudatuste ettepanekud.

Ilmekalt ja naeru lagistades võtab olukorra kokku Ansipi koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar: "Valijad ei saa kunagi milleski kindlad olla, kui poliitikud kuhugi ligi on lastud."

Reformierakonna ettevõtjatest liikmed ja suurtoetajad on maksukoormuse tõusus pettunud ega usu, et kulude kärpimise lagi veel ligilähedalgi on.

"Muidugi olen kergelt pettunud. Majanduse elavdamiseks on madalad maksud alati kasulikud," nendib Reformierakonna liige ja suurrahastaja Alar Tamming. Tema sõnul peaks riik käituma nagu ettevõtja või üksikisik. "Kui raha pole, siis äri teha ei saa!" teatab Tamming ja lisab, et väga vale on mõelda sellele, kuidas eelarvesse raha juurde saada.

Samuti ettevõtjast reformierakondlane ja suurtoetaja Neinar Seli peab maksude tõstmisest loodetavat leevendust naiivseks. "Surm ka ei võta sealt, kust võtta pole," sõnab Seli maksude tõstmise kohta raskel ajal. Ta lisab, et paberile saadakse küll ilusad numbrid, kuid reaalne efekt on hoopis kehvem.

"Kui valimislubadused kehtivad ainult majanduskasvu ajal, siis kas valimistel antud hääled kehtivad ka ainult majanduskasvu ajal?" küsib maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis. Ta lisab, et praegu on valitsusel ja poliitikutel võimalik näidata, kas nad on suutelised ka tegelikult riiki valitsema või ainult majandusbuumi ajal lihtsalt tulnud raha laiali jagama ja sealjuures tähtsat nägu tegema.

Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak pole rahul, et võimulolijad pole ikka veel avalikult tunnistanud, et koalitsioonilepingut ei saa täita ega peagi täitma. "Tuleb lõpetada endale ja teistele valetamine," nõuab Arrak.

Riigieelarve prognoositav tulu on kui viletsalt kinni seotud õhupall, mis järjepanu tühjemaks visiseb. Kui rakendub Eesti Panga riskiprognoos, võib järgmise aasta eelarvemaht olla lausa paarikümne miljardi krooni võrra väiksem tänavusest optimistlikult plaanitust.

Selleks, et tulude kiiret vähenemist kompenseerida, on valitsusel mitu valikut: kärpida kulusid, tõsta makse või teha mõlemat paralleelselt. Alternatiiv on loobuda euro kiirest tulekust ja katta kulusid näiteks laenurahaga, mis eelarve tasakaalu ei paranda.

"Seni on enamasti realiseerunud Eesti Panga riskistsenaariumid. 15protsendise majanduslanguse ajal ei tundu otseste maksude tõstmine väga mõistlik," sõnab Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Valitsuse laual on täna aga just nimelt peaasjalikult maksutõusude ettepanekud, mille valmistas ette rahandusminister Ivari Padar. Esialgu punnivad koalitsioonipartnerid küll vastu, ent maksukoormuse tõus on siiski enam kui tõenäoline.

Küsimus on vaid selles, millised maksud ja kui palju maksukoormust upitama hakkavad. Rahandusminister Ivari Padar koos sotside armeega eelistab üksikisiku tulumaksu järsku tõstmist ja automaksu kehtestamist.

Tema koalitsioonipartnerid ja kõrvaltvaatajad peavad mõistlikumaks käibemaksu kergitamist. Kinnisvaramaksu kehtestamine on aga mokkamööda enamikule.

"Meil pole pääsu tulumaksutõusust ja ma ei salga, et see on raske samm, millega keegi populaarsust ei kogu. Samuti tuleb sisse viia CO2-põhine automaks," nendib rahandusminister Padar.

Tulevikku vaadates on kinnisvaramaks Padari sõnul paratamatult Eesti valik. "Me ei saa ilma selleta hakkama, arvaku oponendid sellest täna mida tahes," sõnab Padar.

Peaminister Andrus Ansip on kogu Padari maksukava suhtes esialgu vägagi kriitiline. "Kogu maailm on kriisis, ka Eesti on majanduskriisis. Kuid kriisis olles ei tohiks me teha paanilisi ja ebaratsionaalseid otsuseid. Paraku on pakutud maksutõusupakett nii paaniline kui ka ebaratsionaalne," teatab Ansip.

Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar ei taha samuti esiotsa maksutõusudest üldse rääkida, kuid möönab lõpuks siiski, et juttu võiks ehk olla käibemaksu tõstmisest.

"Kui üldse, siis võiks rääkida käibemaksu tõstmisest, see lööks kõige vähem," sõnab Laar, kes ei usu, et praeguses languses käibemaksu kerkimine hindu tõstaks.

Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit on pigem tarbimise suurema maksustamise poolt. Ometi ei välista ta ajutiselt ka näiteks tulumaksu tõstmist.

"Kuna meil ettevõtte tulumaksu ümber on kõige rohkem ebamäärasust, siis selle jätaks rahule," sõnab ta.

Mis tahes maksu puhul on keskpanga hinnangul tähtis, kas üldine maksukoormus tõuseb ja kuidas see maksuliikide vahel jaguneb. Esimene eelistus peaks aga olema kulude kärpimine.

Mis puudutab kinnisvaramaksu, siis see on Saarniidu sõnul kaugemas tulevikus niikuinii plaanis, kuid juba tänavu on see keeruline, kuna suur osa kinnisvaraomanikest on vara saanud omandireformiga ega pruugi omada suuri jooksvaid sissetulekuid.

Kulude kärpimise osas on koalitsioonis samuti erimeelsusi. Laari sõnul pole kärbete lagi veel ligilähedalgi, samas Padar toonitab, et iga kärbitav kroon jahutab majandust ja kasvatab tööpuudust.

"Kriisis tuleb kannatused jagada solidaarselt," arvab peaminister Ansip ja lisab, et valitsussektor peab muutuma efektiivsemaks ja kulutuste edasine kärpimine on möödapääsmatu.

Kui veel hiljuti toodi raskete otsuste põhjenduseks euro kiire saabumine, siis nüüd on poliitikud vajunud hoopis mustematesse toonidesse ja tunnevad muret elementaarsete kohustuste, nagu õpetajatele palga maksmine, täitmise pärast.

"Enne aasta lõppu saab riigil raha otsa, kui me midagi ei muuda," ohkab Laar. Padar toonitab, et euro euroks, kuid tagada tuleb see, et inimestele saavad palgad, pensionid ja toetused õigel ajal välja makstud.

Eesti Panga nõuniku Saarniidu sõnul tuleb valusaid otsuseid kulude ja tulude tasakaalu viimiseks teha nii või teisiti, euro kas kaasneb sellega või mitte.

Keskpanga arvutuse kohaselt võib euroga liitumine 2011. aastal kergitada SKPd umbes kaheksa miljardi krooni võrra, kuna kapitali hind langeb ja investorite usaldus siia investeerimise vastu tõuseb.