Ettevõtjast üürnik võiks mõelda rendipinna väljaostmisele

"Hästi kapitaliseeritud üürnik võiks kaaluda üüritava pinna väljaostu, mis aitaks üürimaksete pealt tulevikus märkimisväärselt säästa," soovitas Rõõmussaar. Teine asi, mida ta soovitas, oli see, et liiga suureks jäänud üüripind allüürnikule välja üürida. Tema kinnitust mööda on omanikud lahkelt sellise asjaga nõus.

Soraineni partner Kaido Loor märkis, et seaduse kohaselt peab omanik üürnikule allüürnike võtmist võimaldama.

Küsimuse peale, kui palju arvab Rõõmussaar ärikinnisvara hindu veel langevat, ütles kinnisvaraekspert, et kui üldse mingeid numbreid välja öelda, siis need võiksid olla praegustest kõige madalamatest hinnatasemetest 20% väiksemad. Ja ta ei usu, et enne kahte aastat võiks kinnisvaraturul paremaks minna.

Rõõmussaar rääkis, et nii investorid kui ka omanikud võiksid rohkem rahulduda pakutavaga, mitte ihaldada paremat. "Ma väga loodan, et mingil ajal jäädakse pakutava kaubaga rahule," ütles ta.

Rõõmussaar avaldas arvamust, et turuosalised võiksid istuda ühise laua taha ja selgeks teha, millised võiksid olla büroo rendihinnad, et kaoksid ära väga suured käärid pakkumise ja nõudluse vahel.

Soraineni advokaat Leho Pihkva rääkis, et möödunud ehitusbuumi pärandiks on sagenenud ehitusvaidlused, mis kõige enam puudutavad kvaliteediprobleeme.

Vaidluse lahendamise seisukohalt pidas advokaat väga oluliseks eksperdi määramist, kes saab anda hinnangu kvaliteediprobleemide tekkepõhjustele ja aidata kaasa vaidluse lahendamisele või oma kliendi seisukohtade kaitsmisele kohtus.

Samas möönis Pihkva, et häid eksperte, nagu häid spetsialiste ikka, on raske leida. Selleks, et saaks ehituse kvaliteeti määrata, on oluline lepingu selge ja ühemõtteline sõnastus. Kindlasti peaks tellija ehitajat kvaliteediprobleemi ilmnemisest teavitama ja täpselt kirjeldama, milles puudus seisneb.

Pihkva sõnul ei ole Eesti kohtupraktikas selgelt välja kujunenud saamata jäänud tulu väljamõistmise tingimusi, aga advokaat loodab, et see olukord aja möödudes paraneb.