Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik lõpetab töötajate õppelaenu hüvitamise

Katre Pilvinski 22. mai 2009, 00:00

"Kulude kokkuhoiuna lõpetatakse kõigil riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatel õppelaenude põhiosa kustutamine alates selle aasta juulist. Riik hoiab 2009. aastal õppelaenude põhiosa kustutamiselt ning sellelt makstavalt erisoodustuselt kokku 31,9 miljonit krooni," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

Ta lisas, et kuna kõik ministeeriumid arvestavad detailselt õppelaenu oma haldusala piires eraldi, siis ühtset statistikat, kui paljusid riigi ja kohalike omavalitsuste töötajaid õppelaenude põhiosa kustutamise lõpetamine puudutab, neil pakkuda ei ole. Kokkuhoiu arvestus tehti ministeeriumide kuluridade baasilt.

"See läheb mulle väga korda, kuna tegemist on olulise summaga, mis minult n-ö ära võetakse. Kui arvestada, et riigiametnike palk väheneb niikuinii, siis õppelaenu osa väheneb veel lisaks. Ma ei olnud sellega üldse arvestanud," rääkis siseministeeriumis avalike ja välissuhete osakonnas välissuhete nõunikuna töötav Triin Toompuu.

"Ei saa just öelda, et riik oleks väga kenasti oma töötajatega käitunud," nentis ta. "Kui veel palka vähendatakse, siis hakkan erasektoris ringi vaatama, sest mulle tundub, et erasektoris on kõrgemad palgad kui riigiametis," ütles Toompuu.

"See, et kõik riigiametnikud saavad kõrget palka, on paras müüt," rääkis Toompuu ning lisas, et üldsusel võib olla selline arvamus seetõttu, et ministrid ja väga kõrged ametnikud saavad palju palka.

"Loomulikult oli mul õigustatud ootus," vastas nõunikuna töötav ametnik, kes ei tahtnud oma nime avaldada, küsimuse peale, kas teate õigustatud ootuse printsiibist seaduses.

"Uue ATSiga seoses on räägitud, et õppelaenu hüvitamine lõpeb tulevikus ära, aga need, kes praegu ametis on, on riigi maksmisega arvestanud," lisas ta.

Kohtusse Toompuu ilmselt pöörduda ei plaani. "Ma arvan, et lihtsam on ära maksta, kui saaks ühishagi esitada, siis võib-olla veel kaaluks."

"Peab endale advokaadi palkama või laskma kellelgi hagi koostada. See läheb lõpuks keerulisemaks, kui käega lüüa ja ära maksta," ütles ta.

"Kahetsusväärne lugu eriti sel juhul, kui riigieelarvest makstakse endiselt erakondadele toetust, millega tehakse reklaamikampaaniaid, ja riigikogu ametnikele esindustasu," vastas riigiametnik Äripäeva küsimusele, mida ta arvab valitsuse eilsest otsusest lõpetada riigiametnikele õppelaenu hüvitamine 1. juulist.

"Olen nõus ise ka püksirihma koomale tõmbama, juhul kui teevad seda kõrgemad riigiametnikud," lisas ta.

Tema sõnul on igas kuus tagasi makstav summa 900 krooni tema jaoks suhteliselt palju, kuid töö, mida ta praegu teeb, meeldib talle sedavõrd, et ta on nõus palgakärpe üle elama lootuses, et asi läheb peagi paremuse poole.

Kuigi riigiametnik tunnistas, et teab õiguspärase ootuse printsiibist, on sellega ikkagi nii, et riik ju otsustas.

"Mõtlen seda, et paljud riigiametnikud õpivad magistriõppes eeldusega, et riik tasub nende õppekulu õppelaenu näol," selgitas ta ning lisas, et see võib viia selleni, et ametnikud ei hari end enam edaspidi.

Õppelaenu kustutamise lõpetamine oleks õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast kustutamist sätestava õigusakti jõustumist, sest nende suhtes kehtib õigussuhte sisuna juba uus õiguslik regulatsioon, uued tingimused.

Riigiametnik, kes õppelaenu kustutamise ootamatu lõpetamisega leppida ei soovi, võib pöörduda halduskohtu poole ja muu hulgas taotleda õppelaenu kustutamise lõpetamist ette nägeva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kohtusse pöörduval riigiametnikul on siiski ka riskid. Nimelt võib kohus leida, et praegusel juhul õigustab õppelaenu kustutamise ootamatut lõpetamist avalik huvi ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine on majanduskriisi sügavust arvestades vabandatav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing