Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebakindlal ajal on värske info oluline
Kolm konna istuvad kivil, üks otsustab ära hüpata. Mitu konna jäi kivile? Kaks? Vale vastus - õige on kolm. Otsus midagi teha ei tähenda selle tegemist ka tegelikult.
Igapäevatöös esineb kommunikatsiooni puhul sageli sama situatsioon: plaan midagi edasi öelda, jooksvalt infot jagada, edastada kokkuvõte toimunust või plaanitavast jääbki vaid mõtteks.
Vahel lihtsalt ununeb. Aga kui pole selge, mismoodi otsust nädal hiljem tõlgendatakse või iga päevaga negatiivsemaks muutuvate majandustulemuste taustal ümber vaadatakse, pole mõtet alluvaid, kolleege, kliente ning partnereid esialgse infoga justkui eksitadagi. Nii kipub info venima.
Kommunikatsioonireeglite järgi tuleks aga ka plaanitavatest ning kaalumisel olevatest otsuse variantidest asjassepuutuvaid osapooli teavitada, selmet pärast kuudepikkust otsustamisprotsessi ootamatu otsusega üleöö lajatada.
Ehkki info mingile tasandile kinni jäämine on probleem eelkõige suurtele ettevõtetele, võib info ebatäpse või aeglase liikumisega esineda probleeme ka väiksemat sorti organisatsioonides.
Ebakindlas majandussituatsioonis peaks info kättesaadavus olema aga eriti hea. Kui näiteks majanduslikult heal ajal ehk suurt osa töötajaid ettevõtte jooksvad majandustulemused ei huvitagi, siis kehval ajal nõutakse firma tulemuste kohta infot palju rohkem.
Sisekommunikatsioon ei tähenda muidugi infovahetust ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles - töötajate jaoks on oluline, et nende arvamusest hoolitakse ning et neil oleks võimalus ettevõtte arengutes kaasa rääkida.