Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tool ja SEB kukutasid Arco Vara koosoleku läbi

Virge Haavasalu 25. mai 2009, 00:00

"Meil on teisi aktsionäre veel peale Toomas Tooli, kelle kohalviibimisega oleks kvoorum kokku tulnud," oli ettevõtte kommentaar. Kvoorum oleks piisav olnud, kui kohal oleks olnud ka SEB esindaja.

"Meil on praeguse seisuga 1897 aktsionäri, kellest on kohal vaid 12 aktsionäri ja see teeb 44,8 protsenti hääleõiguslikest aktsionäridest," nentis Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere koosolekut sisse juhatades.

"Aktsionäridel ei ole kohustust teavitada ettevõtet oma osalemisest või mitteosalemist üldkoosolekul," selgitas Tampere hiljem Äripäevale.

LHV Panga Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert tunnistas, et aktsionäride koosoleku kvoorum ei tulnud täis peamiselt Freier Projekti kaudu Arco Varas 23protsendilist osalust omava Toomas Tooli puudumise tõttu.

"Küsimused tuleks tegelikult pigem temale suunata," soovitas Kert. Kuna Tool väidetavalt Eestis ei ela ja kuna väidetavalt pole ka Arco Vara juhtkonnal tuumikinvestori kontakte, siis ei ole ka Äripäeva võimuses Tooli käest üle küsida.

Kert märkis, et vahel võib ikka juhtuda, et koosolekule ei ilmu piisavalt aktsionäre. "Kas seetõttu peaks kellegi poole näppu viibutama või midagi teisiti tegema, on avaldatud info põhjal küll väga raske öelda," märkis ta.

Vastavalt seadusele ja Arco Vara põhikirjale kutsutakse 4. juunil kokku uus üldkoosolek, mis on pädev otsuseid vastu võtma ka koosolekul esindatud häälte arvust olenemata, rääkis Kert. "Seega ei ole reedeks plaanitud koosoleku ärajäämises veel midagi traagilist, kuna järgmisel koosolekul saavad päevakorrapunktid siiski läbi käidud," sõnas ta.

"Börsi ja oma aktsionäride seisukohalt on Arco Vara käitunud korrektselt," kinnitas Tallinna börsi vanemanalüütik Maris Kõiv.

Arco Vara väikeaktsionär Arvo Nõges avaldas arvamust, et Toomas Tooli nõukogu liikmeks nimetamine võiks kahjustada ettevõtte juhtimist, kuna nõukogus esindatud omanikel ja Toolil puudub ilmselt omavaheline klapp.

"Ma isegi kaldun arvama, et Tooli nõukogu liikmeks nimetamine kahjustaks ettevõtte juhtimist veelgi," ütles oma ettevõtte Gamma Holding kaudu 3,4protsendilist osalust hoidev väikeaktsionär, kes ise ei saanud ärajäänud aktsionäride üldkoosolekule minna. Samas leidis Nõges loogilise olevat, et kui on kellelgi ettevõttes 23protsendine osalus, siis on ta ka nõukogu liige.

Tampere vastas küsimusele, kas Tool tuleks kutsuda ettevõtte nõukokku, et Arco Vara nõukogu liikmeid valitakse Arco Vara aktsionäride üldkoosolekul vastavalt äriseadustikule ning Arco Vara põhikirjale.

"Ma valetaksin, kui ma ütleksin, et ma ei olnud üllatunud. Küllalt huvitav pretsedent kindlasti," märkis Nõges kvoorumi puudumise tõttu ärajäänud aktsionäride koosoleku kohta.

Arco Vara on Nõgese jaoks kahes mõttes väga huvitav.

"Tema turuväärtuse on investorid ikka kohutaval kombel alahinnanud," põhjendas ta. Miks tema väärtus kõrgem ei ole, võib Nõgese arvates välja lugeda ka sellest, miks koosolek ära jäi ehk et omanikestruktuur võiks olla pisut kindlam.

"Ma olen kindel, et kui omanikestruktuur oleks kindlam, et Arco Vara aktsia maksaks kolm korda rohkem, kui ta praegu maksab," ütles Nõges.

Arco Vara kontsern refinantseeris SEB pangas Eesti krooni laenud kogusummas 157 mln krooni (10 mln eurot) eurolaenudeks, teatas firma börsile.

Kui kõik Arco Vara Eesti projektidega seotud laenud konverteerida kroonideks, suureneks grupi intressikulu üle 20 miljoni krooni aastas, ütles Arco Vara juhatuse liige Heigo Metsoja.

"Eesti krooni laenude refinantseerimise eesmärk eurolaenudeks on kokku hoida intressikuludelt. Kui oleksime soovinud vähendada devalveerimise riski, ei oleks me laene refinantseerinud," kommenteeris Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Urve Nõgu.

Äripäev küsis, kas Arco Vara peab vajalikuks krooni devalveerimise vastu ennast kuidagi kaitsta ning mida on selleks tehtud.

"Praegu on Arco Vara pigem refinantseerinud kroonilaenud eurolaenudeks, kuna kroonilaenude baasintressid on mitu korda kõrgemad. Kui kõik Arco Vara Eesti projektidega olevad laenud konverteerida kroonideks, suureneks grupi intressikulu üle 20 miljoni krooni aastas," seisis Arco Vara juhatuse liikme Heigo Metsoja e-kirjaga saadetud kommentaaris.

"Eesti krooni laenude refinantseerimise eesmärk eurolaenudeks on kokku hoida intressikuludelt. Kui oleksime soovinud vähendada devalveerimise riski, ei oleks me laene refinantseerinud," kommenteeris Arco Vara turundus- ja kommunikatsioonijuht Urve Nõgu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing