Riik nüsis tasuta õigusabi kärpekääridega kasinaks

Advokatuur saatis eile justiitsministrile kirja, milles antakse märku, et riigi õigusabi taotlusi tuleks hakata senisest kriitilisema pilguga läbi vaatama, sest õigusabi jaoks ettenähtud summad on vajadusest väiksemad.

"Advokatuur palub justiitsministeeriumil kaaluda kõiki võimalusi, vajadusel ka seadusemuudatuste algatamist, riigi õigusabi taotluste kriitilisemaks hindamiseks nende rahuldamisel, eeskätt kaasuspõhiselt, aga ka taotleja tegeliku majandusliku toimetuleku alusel," kirjutas advokatuuri esimees Aivar Pilv.

Neile, kes õigusabi vajadusega tulevikus kokku puutuvad, võib see tähendada, et kulutused juriidilisele abile, mille eest seni tasus riik, tuleb katta isiklikust rahakotist.

Pilv märkis, et kui võrrelda riigi õigusabi rahuldatud taotluste mahtu eelmise aastaga, on see statistika alusel praeguseks ajaks juba 2008. aasta augusti lõpu graafikus. See näitab selgelt suuremat nõudlust riigi õigusabi järele.

"Samas on riik käesoleval aastal oluliselt vähendanud riigi õigusabiks ettenähtud vahendeid ning ees ootavad riigi õigusabile minevate summade täiendavad, üle viie miljoni krooni suurused kärped," nentis ta.

Justiitsministeerium näeb lahendust advokaatide tunnitasu alanemises. Praeguses majandusolukorras on vähenenud enamike inimeste sissetulek, sh riigiametnike palgad, mistõttu on igati põhjendatud ka riigilt tasu saavate advokaatide tasude korrigeerimine, teatas ministeerium eile õhtul.

"Riigi õigusabi osutavate advokaatide tasu vähendamine tähendab, et õigusabi vajajad teenusest ilma ei jää. Vastav muudatus on praegu advokatuuriga kooskõlastamisel," rääkis ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.

Euroopa suurima õigusabikulude kindlustusseltsi D.A.S. Eesti juhi Maiko Kalveti hinnangul väheneks riigi õigusabikulud vähemalt veerandi võrra, kui Eestis oleks oma õigusabi kindlustanud üle 40% peredest nagu Lääne-Euroopas keskmiselt.

Majanduskriisi mõjul ongi hakanud ka Eestis huvi selle kindlustusliigi vastu suurenema, märkis ta.