Läti hoiatav näide: hullem ees

Läti paistab väike tegelane, mis ei peaks maailmamajandust kuidagi mõjutama. Kuid Läti kriisi puhul saab välja tuua mõned huvitavad ja muret tekitavad märgid, mis osutavad meie kõigi ühisele tulevikule - nagu oktoobris 2008 Islandiga toimunu andis aimu meid ees ootavast.

Olulisim on, et tegemist on laenuandjate väljaaitamise juhtumiga. Läti saab IMFilt ja ELilt hulga välisabi selge eesmärgiga olla samas suuteline teenindama oma võlgu (neist suurem osa Lääne-Euroopa pankadele). See meenutab Ladina-Ameerikat pärast 1982. aastat: ennekõike kaitskem välispanku.

Teiseks, Läti abistamine keskendub vahetuskursi hoidmisele. Eksport-import tuleb tasakaalu saada palku ja hindu langetades. See on uskumatult raske ülesanne, mis tuletab meelde Argentina võitlusi oma valuutakomitee süsteemis 1990. aastatel. Kui teha vahetuskursi muutmine väga kalliks, tuleb devalveerimine vaid absoluutsel vajadusel.

Kolmandaks peitub Lätile valitud lahenduses vastuolu. Läti ja EL ütlevad, et devalveerimine ei tule kõne alla - majapidamised on võtnud välisvaluutas nomineeritud suuri eluasemelaene. Kuid mis saab võlgade maksmisest, kui palgad vähenevad? Äkki hapusid laenusid lükatakse edasi, kuni pangad on raha välja viinud ja IMF asja üle võtnud?

Me pole ikka veel valmis rasketeks majandusjuttudeks, nii Euroopas kui ka USAs valitseb soovmõtlemine. Keegi ei taha alustada raske ja ebameeldiva restruktureerimisega ehk laenumaksete vähendamisega. Kõik usuvad, et neid peab aitama. Ja pangad saavad oma tahtmise.

Me paigutame Läti võlad Euroopa pankadest IMFi, mida käendab meie enda tulevane maksuraha - ning siis alles jäetakse laenud maksmata ja järgneb devalveerimine, milleks keegi pole valmis.