Swedbank ei fikseeri enam eluasemelaenu intressimäära

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Koit Semjonovi sõnul võivad klientide algatatud fikseeringu katkestamised Euribori madalseisus tuua nii kliendile kui ka pangale kaasa suured kulutused. "Mida suurem on Euribori langus ja pikem fikseeritud intressi periood, seda enam tekib kliendil ahvatlus lepingut ümber teha," märkis ta.

Nii SEB, Sampo Pank kui ka Nordea Pank pakuvad endiselt eluasemelaenu intressi fikseerimise võimalust.

SEB teatas, et eurolaenude intresside fikseerimist on kasutanud 10% panga eluasemelaenuklientidest ja seda võimalust pakutakse ka edaspidi.

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur ütles, et pank pakub jätkuvalt võimalust oma eluasemelaenu intress fikseerida pikemaks perioodiks kui kuus kuud. Ta lisas, et intressi fikseerimise võimalust on kasutanud väga väike hulk Sampo Panga eluasemelaenu klientidest, ligikaudu 5%.

Nordea Pank Eesti tootejuhtimise osakonna juhataja Loit Linnupõld kinnitas sama: "Nordea Pank ei plaani praegu peatada fikseeritud intressiga laenude väljastamist ja viimasel ajal puudub selle järele ka nõudlus."

Ta lisas, et Nordea pakub alternatiivina intressitõusu piiranguga eluasemelaenu, mida kliendid praeguses turusituatsioonis rohkem eelistavad. Nordea Pangas jääb nende laenude hulk, mille intress on fikseeritud või piirangutega, alla 10 protsendi kogu laenuportfellist.

Semjonovi sõnul oli aktiivse laenutsükli ajal ja tõusva Euribori faasis laenude väljastamine fikseeritud intressiga hea lahendus neile klientidele, kes soovisid saada kindlustunnet oma igakuisete laenumaksete osas. "Euribori langusfaasis ootavad kliendid aga pangalt paindlikkust nende tingimuste ülevaatamisel ja muutmisel. Paindlikkus tähendab antud juhul mõlemale poolele täiendavaid kulutusi seoses vastavate pankadevaheliste finantseerimislepingute katkestamise vajadusega ja võivad ulatuda olenevalt lepingust 1-9%ni laenujäägist," lisas ta.

Swedbanki klientide nõudel on katkestatud umbes 200 fikseerimislepingut, millega kaasnes nii leppetrahv kui ka riskimarginaali kohendamine praegusele majandussituatsioonile vastavaks.