KUIDAS kaubelda äripinna rendihind madalamaks?

Hannes Sarv 17. juuli 2009, 00:00

Äri- ja büroopindade pakkumine ületab nõudlust mitu korda. See ärgitab rentnikke majandusbuumi ajal sõlmitud üürilepingud hinna osas üle vaatama.

Artiklit aitasid teha Uus Maa kinnisvarabüroo äripindade vanemkonsultant Tanel Olek ja kinnisvaraanalüütik Annika Jakobson, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid advokaadid Mariana Hagström ja Pille Pettai, hiljuti uuele rendipinnale Tallinnas Järvel kolinud autorendifirma AVIS Eesti juhatuse liige Andres Osula, büroo- ja äripindade arendaja ning rentija Estconde-E OÜ juhatuse liige Peeter Soovik, arendaja Rotermann Eesti OÜ juhatuse liige Mart Saa ja hiljuti oma rendipinnal hinnaalandust kaubelnud Eesti Arengufondi juht Ott Pärna.

Peeter Soovik, Estconde-E OÜ juhatuse liige, arendaja
Kehtivates tähtajalistes üürilepingutes on selgelt kirjas, kuidas osapooled on käitumisreeglid kokku leppinud. Loomulikult sõltub palju ka üürileandjast ja meie oleme täna teatud paindlikkust ette näinud. Aga jooksvaid lepinguid drastiliselt muutma pole me hakanud. Loomulikult on lepinguid, kus on võimalik teatud perioodi möödudes üürihindu korrigeerida turusituatsioonile vastavalt. Aga päris sellist asja ei ole, et keegi astub igapäevaselt uksest sisse põhjendusega, et täna puhus tuul õige tugevasti, hakkame lepingut ümber kirjutama.

Teine lugu on uute hoonete ja vabade pindadega. Ületootmine on olnud arvestatav, konkurents tihe ja hooned korralikud. Oleme püüdnud hoida väljakujunenud müügistrateegiad, mis sõltuvad eelkõige hoonete asukohast ja ehituslikust tasemest. Liigne tõmblemine ei ole pikas perspektiivis õige. Turul aga tehakse ka roosamannalisi dumpingpakkumisi, esimene aasta lausa tasuta, hiljem aga juba kõvasti kõrgem hind jne. Me ei ole sellega kaasa läinud.

Nn šoppamist on üsna palju, kus võetakse turult erinevaid pakkumisi. Siis öeldakse olemasolevale üürileandjale, et meil on nüüd olemas sellised variandid ja laske üüri alla. Siit edasised sammud on juba konkreetses üürileandjas kinni. Ta vaatab, kas lepingus on selline võimalus, ja kui on, siis tal tuleb tõenäoliselt sellega arvestada.

Meie üürilepingud on mõlemapoolsed. Lepingus kokkulepitu peab olema tasakaalus. On olnud üürileandja turg, on üürnike turg. Korralik üürileping peab mõlemat aega reguleerima.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid advokaadid Mariana Hagström ja Pille Pettai
Meie praktikas on üürileandjad olnud pigem mõistlikud ja üürniku soovid läbirääkimiste alustamiseks ära kuulanud ning peaaegu alati üürniku soovidele vastu tulnud (loomulikult mitte täies ulatuses). Üürileandjad opereerivad samas majanduslanguse kontekstis ja ikka on parem maksev üürnik kui pankrotis üürnik. Liiatigi ei ole praegu enam võimalik leida kiiresti eelmise üürniku asemele uut.

Samas tuleb üürihinna üle läbirääkimiste alustamisel üürnikul olla valmis ka läbirääkimisteks teiste üürilepingu tingimuste osas, näiteks tähtaja pikendamine. Üürnikul tuleb enne läbirääkimisi läbi mõelda, mis on tema mõistlikud soovid ja mida ta omalt poolt on valmis üürileandjale vastu lubama. Tihti on lahendus üüripinna vähendamise kokkuleppes. Kindlasti on kokkuleppele jõuda lihtsam üürilepingu muutmise kui lõpetamise osas. Enne läbirääkimisi on oluline kehtiva lepingu süvitsi lugemine ja mõistmine. Tuleb vaadata, kas lepingus ei ole välistatud või piiratud nt üürihinna muutmise võimalusi või üürilepingu ülesütlemise võimalusi. Samuti tuleb üle vaadata lähiminevikus sõlmitud üürilepingu lisad. Kui hiljuti on just kokkuleppel üüri alandatud, ei ole nt VÕS N-le 97 tuginemine millegagi põhjendatud.

Andres Osula, AVIS Eesti juhatuse liige
Meie soov rendipinda vahetada tulenes probleemidest kontori logistilise asukoha, parkimise ja organisatoorsete muredega, kuna eelmine kontor oli poolitatud I ja IV korruse vahel.

Uut rendipinda hakkasime kompama 2008. aasta kevadel, kui hinnad olid veel vähe langenud. Kuna ettevõttel oli piisavalt teisi ülesandeid, lükkus otsustamine edasi. Pool aastat hiljem olid tänu tihedale konkurentsile rendipindade tingimused palju paremini läbi räägitavad. Kokkuvõttes jõudsime allakirjutamise hetkeks võrreldes esialgse hinnapakkumisega pea 25% soodsama tulemuseni. Rääkimata muudest soodustustest, nagu tasuta parkimine, kõrgem korrus ja oluliselt rohkem parkimiskohti, kui algselt planeeritud.

Kust saada infot kinnisvaraturul toimuva kohta?

Ennast turul toimuvaga kurssi viimiseks on mõistlik tutvuda kinnisvarabüroode koostatud turuülevaadetega.

Kõige adekvaatsema info saamiseks tuleks pöörduda kinnisvaramaakleri poole, kes on võimeline andma spetsiifilist infot just praeguse üürituru ja üürnikku huvitavate hoonete kohta.

Turutunnetuse saamiseks võib jälgida ka kinnisvaraportaale. Seejuures tuleb arvestada, et sealne pakkumiste hind erineb reaalsetest tehinguhindadest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing