'Küsisin haldurilt, mida deklaratsiooni kirjutada'

Reedel avaldatud Äripäeva jõukamate riigipalgaliste TOPis 18. kohal olev Harju maakohtu Tartu maantee kohtumaja juht Sirje Õunpuu võtab Äripäeva vastu enda töökabinetis. Ta ei ole rõõmus, et kohtumise põhjuseks on huvi tema varanduse vastu.

Kuigi Õunpuu on ametlikult puhkusel, pidi ta kolmapäeval tööle tulema ja valvekohtunikuna kiiret reageerimist nõudvaid otsuseid langetama. Näiteks olid tal kolmapäeval ja reedel nn Seewaldi päevad - Õunpuu sõidab PERHi Psühhiaatrikliinikusse, et hinnata patsientide ravivajadusi. Otsuse peab ta haigega vestluse järel tegema 48 tunni jooksul, sest kauem ei või inimest kohtu loata kinni pidada.

"Teie nimetatud rikkus ei paista küll ühestki otsast välja! Kui te vaatate minu varasemaid majanduslike huvide deklaratsioone, siis mõistate kohe, kust see raha tuli! See oli Õunapuu kinnistu müük Rae vallas, Kurna külas. Enne seda olin Swedbanki laenuklient, pärast seda aga hoidsin raha üheöödeposiidis. Kuni ühel päeval helistati pangast ja küsiti, miks ma nii suurt rahasummat lihtsalt deposiidis hoian," meenutab Õunpuu.

"Ega ma osanudki midagi väga sisulist neile vastata. Mina ei ole ärimees. Ei oska ega soovigi kulutada aega sellele, et uurida, kas, mida ja kuhu investeerida. See nõuaks süvenemist ja oskusi. Minu ainus soov Swedbankile oli ja on, et see raha säiliks, sest ma tean, et ühel hetkel vajan seda taas. Järgmisel aastal te minu deklaratsioonist nii suurt väärtpaberiosakaalu enam ei leia," lubab Õunpuu muheledes.

Ta tunnistab, et väärtpaberite temaatika möödus temast enne müügiraha lõplikku laekumist väga kauge kaarega.

"Ma ei tea tegelikult neist asjust siiani mitte midagi. Tõesti ei tea! Kui pidin seda huvide deklaratsiooni täitma, pöördusin enda varahalduri poole, et too kirjutaks mulle täpselt ette, mida sinna väärtpaberite lahtrisse pean kirjutama. Ma ise ei jälgi ju üldse, mis börsidel toimub. Kui pangas lepinguid sõlmisin, siis seal töötajad küsisid, kui sageli ma investeeringute olukorrast ülevaadet tahan saada. Ütlesin, et nii harva kui võimalik. Nüüd saadetakse kaks korda aastas ja siiski loeb seda mu tütar," muigab Õunpuu.

Õunpuul on lisaks 19 väärtpaberist koosnevale portfellile ka viis kinnistut.

Naisele kuuluvad kaks korterit Jüris, lisaks umbes 2500 m2 elamumaad ja üks garaaž samas alevikus ning ligikaudu 5400 m2 maatulundusmaad ka Kurna külas. Samas paigas, kus kohtunik müüs 1,5 aastat tagasi ASile Süda Maja 7,57hektarilise maatüki.

"Nüüd küsite, kas võtan neist korteritest üüritulu!? Ei, ma ei üüri neid välja. Ma majutan ühes neist üht enda sugulast koos tema lastega, masu ohvreid. Nad käisid abi otsimas ka "Võlast vabaks" saatest, paraku tulutult. Maksan nende korterite kommunaalmakseid," selgitab Õunpuu.

Tõenäoliselt oli kohtuniku elu üks paremaid tehinguid otsus müüa Õunapuu kinnistu Äripäeva rikaste edetabelis igal aastal kõrgeid kohti saavutvale Andres Järvingu osalusega firmale. Kinnistusregistrist selgub, et 7. septembrini 2007 oli kinnistu koormatud 19,6miljonilise hüpoteegiga Sirje Õunpuu kasuks.

Kuna rusikareegli järgi kujuneb hüpoteegisummaks 1,5kordne kinnistu turuväärtus, siis võis kohtunik teenida kinnistumüügist ligi 13 miljonit krooni. Süda Maja 2007. aasta majandustegevuse aruandest selgub, et kinnisvaraarendaja ostis selle maalapi Ameerikanurga Äripargi territooriumi juurde, et suurendada arendatavat maa-ala 83 hektarini.

Kui väärtpaberiportfell ja kinnisturegistri väljavõte on kohtunikul igati aukartustäratav, siis neljarattaline, mis naist punktist A punkti B sõidutab, on iga kuu pisut üle 51 000 brutokrooni teenival Õunpuul vanaldane ehk 1984. aasta Mazda 323. "Võib öelda, et autot mul ei ole. Seegi, mis on, asub isa juures," ütleb õigusemõistja.