Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iseseisvus annab Toom Tekstiilile paindlikkuse

Kadrin Karner 27. juuli 2009, 00:00

Kui Viljandisse jõudes otsime Toom Tekstiili kontori ust, põikame fotograafiga sisse ettevõtte kauplusesse Dreamland. Sealsed müüjad uurisid kohe, kas tulime personalijuhi juurde töökohtade pärast. Müüja lisas veel kiiruga, et siin iga päev inimesed saalivad. Omanikud Illimar Toom ja Innar Susi tunnistasid, et töötajaid juurde võtta on neil praegu tõesti plaanis.

"Võib öelda, et juulis otsime juurde umbes kolmekümmet inimest," rääkis nõukogu esimees Innar Susi, kes rõõmustab, et kui veel aasta tagasi oli probleemiks tööjõu puudus, siis nüüd on see täiesti ära kukkunud.

Praegu plaanitakse panna Toom Tekstiili Abja-Paluojas töötavasse vabrikusse juurde kolmandat vahetust. Viljandis asuv vabrik, mis praegu töötab kolmes vahetuses, tahetakse tööle panna neljas vahetuses, rääkis juhatuse esimees ja juht Illimar Toom. "Seadmete ressurss on siis maksimaalselt ära kasutatud," lisas ta.

Susi sõnul on praegu küsimus peamiselt rahaliste vahendite kättesaadavuses turul. See on tema kinnitusel ebapiisav ja tuleneb sellest, et pangad hindavad Eesti ja Baltimaade riske kõrgeks. "Meil on musklid masinate näol olemas, aga verd ei anta," märkis ta. Toom lisas, et Toom Tekstiil on õnneks praegu pankade silmis ikkagi usalduslike firmade nimekirjas.

"Selle aasta kohta prognoose tehes võib arvata, et turg natuke kasvab, mõõnast on üle saadud," rääkis Toom ning lisas: "Meie prognoosime küll, et selle aasta teine pool on tugevam kui eelmise aasta teine pool." Susi sõnul on praegu väga hästi näha, tellimused on suurenenud, mis näitab, et lattu kogunenud ja seisma jäänud kaup on hakanud otsa saama.

Aasta tagasi välja käidud plaan, et Toom Tekstiil loob Eestisse kümme kauplust, on samuti jõus. Viis kauplust juba tegutseb, ülejäänud on veel plaani seisus, kuid luuakse majanduse ebakindluse tõttu aeglasemas tempos. Samas tõdes Toom, et praegu ongi just õige aeg kaubandusturule sisenemiseks, kuna varasemaid kõrgeid kinnisvarahindasid, mis kasumlikult kauplemise raskeks tegid, pole enam.

Klientide leidmiseks ja hoidmiseks pakutakse soodsamaid hindu, külastatakse messe ning ollakse paindlikud, rääkis Toom Tekstiili müügijuht Helen Gull. "Püüame olla paindlikud, sest kõvad konkurendid on nii Hiinas kui ka oma vabariigis," lisas Susi. Kõige suuremaks konkurendiks hindabki Gull Hiinat, kust tuleb samalaadne, aga oluliselt odavam toode.

Toorainet saab Toom Tekstiil praegu umbes 10-20 protsenti odavamalt kätte, rääkis Susi, kes tõdes, et hinnavõit läheb siiski kliendile. Toom Tekstiili toodete madalamat hinda Gull üheselt nimetada ei tea, Susi märkis, et osa tooteid võib müüki minna ligi 30 protsenti väiksema hinnaga.

Mis aga on Toom Tekstiili edu saladus? "Paindlikkus, pikaajalised kliendisuhted, aktiivsus turul, messide külastamine," loetles Susi ning lisas, et tegelikult on kliendid küllaltki konservatiivsed ja hindavad tarnekindlust ning naljalt tarnijat ei vaheta. "Kui olla paindlikult õigel hinnatasemel, on turg olemas," selgitas ta. Kindlasti mängivad Susi sõnul rolli ka isiklikud suhted ja usaldatavus nagu äris üldiselt.

Uurides, mida nad teistele ettevõtetele soovitaks, ütles Susi, et praegu on ju võimaluste aeg, kus käib äge turu ümberjagamine. "Praegu on võimalik agressiivse hinnapoliitikaga konkurendid eest ära lükata," lisas ta.

Toom leiab, et konkureerima ei peaks oma naabritega, vaid väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate suurte kogustega.

"Paljud vaatavad, et ma ei tee seda asja, sest see ei tasu ära. Aga tuleb vaadata, kuidas see tasuvaks teha," jagas Susi soovitusi ning nentis, et proovipartii puhul tuleb vahel ka alla omahinna teha, et panna alus edukale koostööle.

Miks läheb hästi just mitmel Viljandi ettevõttel, nagu Hansa Candel, AS Nett ja Toom Tekstiil? Susi sõnul mängib kindlasti rolli see, et müüakse tooteid kaubanduskettidele ja raha ringlus on reaalne. "Viljandi firmad kuuluvad eraomanikele, mitte ei ole suure kontserni osa, ja kui omanik on igapäevasele tegevusele lähedal, tehakse paindlikke otsuseid kiirelt," nentis ta.

Rõivatootja Sangari käive on sel aastal kukkunud neljandiku võrra, kuid turundusdirektor Jaan Rosentali sõnul võib rahule jääda, kuna Eestis on ettevõtte turuosa suurendanud ja uusi turge leitakse ka väljapool.

"Suurimad kukkujad olid allhanked, mis vähenesid kolmandiku võrra, ning vormiriiete kliendid," märkis ta. Kahanenud on ka tellimused riigisektorile riigihanke korras ning eelarvest rahastatavad muud tellimused, kuid need on loodetavasti vaid edasi lükkunud, sõnas turundusjuht ning märkis, et esimene kvartal sel aastal oli riigis segaduste aeg.

"Käibe languse kõrval on hea meel selle üle, et Eesti turul õnnestus Sangari turuosa kasvatada 2 protsenti," rääkis ta ning lisas, et kasv oli ka Rootsis ja Lätis.

Sootuks halb on praegu olukord Islandil seoses sealse kriisiga ning Leedus, kus Sangari partner lihtsalt tegevuse lõpetas. Samas on Rosentali sõnul lootus sinna peagi uus partner leida. Islandi turu asemel sihitakse nüüd agaralt Hollandit, mis annab 5 protsenti käibest.

Rosentali sõnul on Sangar laiendanud oma kaubavalikut särkide ja naiste pluuside pealt teiste vormielementide tootmisele (pintsakud, püksid). "See aitab turul tugevamalt end positsioneerida," märkis turundusjuht.

Teise suunana on asutud välja arendama ka veidi odavamaid pluuse ja särke, mille väiksem hind tuleneb teistele kvaliteedinormidele vastavast materjalist. Tulemustest on veel vara rääkida, kuna tegemist on alles käivitumisjärgus projektiga. Tooteid plaanitakse turustama hakata kõikidel Sangari senistel turgudel lähiriikides ja Skandinaavias.

Ukraina ja Valgevene turule pürgitakse Sangari kaubamärgi kõrge kvaliteediga särkide ja pluusidega.

Kuigi Sangar on üle elanud sel aastal toimunud üsna suure palgakärpe, pole massilisi koondamisi olnud ning septembrini on tootmine tööga koormatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing