Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja, tunne oma kliente
Mullu kütsid meedias kirgi mitu kiirlaenufirmat, mis ei olnud rahul rahapesu andmebüroo nõudega, et finantseerimisasutused peavad tulevaste klientide isikusamasuses veendumiseks nendega esmakordselt kliendisuhet luues silmast silma kohtuma. See kohustus on kirjas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja tuleneb ELi rahapesu tõkestamise raamreegleist.
Kohtupraktika kinnitab, et sarnaselt ettevõtjatega, kes peavad oma tegevuses järgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, on ka kiirlaenupakkujad kohustatud tundma õppima isikut, kellega kliendisuhe luuakse.
Ettevõtjale on kliendiga seonduvate rahapesuriskide maandamise tõhus abinõu nn hoolsusmeetmete rakendamine. Need aitavad vältida anonüümsust, mis on kaasnenud sidevahendite kiire arenguga. Igasugune anonüümsus teatavasti ahvatleb kurjategijaid, kuna muudab seadusvastase tegevuse tuvastamise ja raha liikumise jälgimise õiguskaitseorganeile keerukamaks.
Põhimõtteliselt pole ükski inimene ega ettevõte, kes teise isikuga tehingut teeb, kaitstud ohu eest, et teine pool võib kauba või teenuse eest tasumiseks kasutada n-ö musta raha. Siiski pole ratsionaalsest vaatevinklist mõistlik laiendada nõuet kõigile tehinguile. Probleemi olemusest tulenevalt on kohustus juhinduda seadusest neil, kelle puhul on tavapärasest suurem oht, et kurjategijad kasutavad nende teenuseid raha pesemiseks.
Kuna krediidi- ja finantseerimisasutused, riigi rahandussüsteemi alustalad, on rahapesu kontekstis kõige haavatavamad, on neil ka teistest ettevõtjaist mõnevõrra rangemad nõuded klientide tundmaõppimiseks.
Seega on oluline teadvustada, et hoolsuskohustuste täitmise vajadus ei ole eesmärk omaette. Oma klientide tundmaõppimine aitab vältida variisikute või varastatud identiteedi kasutamist tehingute teostamisel.
Nõue ei tulene üksnes kurjategijate takistamise vajadusest, vaid see aitab kaitsta ettevõtet ennast ja laiemalt vaadatuna tagada ka riigi usaldusväärsust. On ju selge, et ettevõtja väärkasutamine rahapesu või terrorismi rahastamiseks ohustab nii otseselt selle ettevõtte, kelle kaudu rahapesuskeeme tehakse, kui laiemalt kogu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsust ja mainet. Sestap võibki kogu rahapesu tõkestamise süsteemi võrrelda ahelaga, mille iga lüli on äärmiselt olulise tähtsusega kogu ahela tugevuse määramisel.
Siit ka soovitus ettevõtjaile - tundkem oma klienti!