Kriis õpetab kainelt mõtlema

Urve Vilk 24. august 2009, 00:00

"Muidugi tuleks kriisist õppida, aga paraku olen näinud palju ka käte rüppe laskmist ja käegalöömist," rääkis visionäär Linnar Viik. "Kõiges süüdistatakse välisfaktoreid. Käib süüdlase otsimine ja selleks on ikka välisfaktorid, mitte omad töötajad ega pakutav toode," rääkis Viik.

Viiki panevad kurvastama ka analüüsid, mis ütlevad, et põhi on käes. "Majandus ei ole loodus- ega täppisteadus, vaid ühiskonnateadus. Põhi on ratsionaalne reaalne asi, ühiskonnas aga pole põhja ega tippu. Sellega juhime tähelepanu tegemist vajavatelt asjadelt kõrvale, tekitades tunde, nagu saaksime põhjale toetuda ja rahulikult edasi elada. Kui lihtsalt ootame, millal kriis üle läheb, ei kasuta me ära võimalust uusi lahendusi otsida ja kasutada. Lootus on vegetatsiooni, mitte tegutsemise vorm, mis viib lõpuks väljasuremiseni," rääkis Viik.

Viigi sõnul unustavad ettevõtjad kokkuhoiustrateegiatest rääkides sageli ka selle, et kokkuhoid on lühiajaline. See on ajutine meede, mis peab paigutuma ettevõtte strateegiasse, viimast vajadusel muutes. Ettevõtte strateegia peab olema aga suunatud ettevõtte kasvule, millest kokkuhoiu kui ajutise meetme tõttu ei tohi kõrvale kalduda.

"Kelle asi on kriisi ära tunda ja ettevõte kriisist välja tuua? Kas juht vastutab selle eest üksinda? Tahaksin juhi ja juhtkonna õlgadelt selle vastutuse ära võtta. Edukad lahendused, mida näinud olen, on kasvanud laiapõhjalisematest arutlustest. See, kuidas edasi tegutseda, ei ole ainult juhtkonna asi. Hea juht kaasab otsustamisse ka töötajad ning kliendidki, leidmaks edasiliikumisvõimalusi," rääkis Viik.

Viigi sõnul valitseb tihti arusaam, et muutuste juhtimisel on vaja teha ülevalt kiireid otsuseid, mida töötajad täitma jooksevad. Tegemistes on aga olulisem kaasomaniku tunne ja selle tekitamine on juhi ülesanne.

Praegu vaibunud tarbimislust ja ületarbimine ei kao kuskile, küll aga muutuvad tarbijate eelistused, leiab Viik. "Ega trükimasinat ei tapnud ka keegi, lihtsalt arvutid muutusid mugavamaks. Praegu läheb hästi ettevõtetel, kes ei reageerinud hindade langetamisel üle ning kellel on olemas otsekontakt tarbijaga," rääkis Viik.

ASi EMT juhatuse esimees Valdo Kalm tõi välja kolm tendentsi, mida on võimalik kriisist tingituna täheldada. "Esiteks on ettevõtjad kriisiga kohenenud üsna kiiresti, mida võis märgata juba aasta alguses. Tegevusmudel on muudetud tõhusamaks ja efektiivsemaks ning mitte ainult koondamiste tõttu," rääkis Kalm. Teiseks on au sisse tõusnud innovatsioon ja uuenduslikkus. Ning kolmandaks on aru saadud ekspordi vajalikkusest. Ilma korraliku lisandväärtuseta ei ole võimalik edukalt hakkama saada.

"Kas nimetatud õppetunnid on meile positiivse tulemiga või mitte, on praegu vara öelda, sest me pole veel põhjaski," sõnas Kalm.

"Eks iga päevaga inimesed õpivad ja eriti situatsioonis, kus muutused on suured," sõnas ASi YIT Ehitus juhatuse esimees Priit Sauk. "Kriis on õpetanud meid olema realistlikum ja riske rohkem kaaluma," rääkis Sauk.

Õpitu unustamine olude paranedes on aga inimlik. "Inimeses võitlevad vastastikku ahnus ja hirm. Aga taskaalukas äri on alati kindlam. Kui paljud ärimehed olid mõned aastad tagasi 15 sentimeetrit maast lahti ja hõljusid pilvedes, siis praeguseks on paljud neist maa peale tagasi toodud," sõnas Sauk. Ta leiab, et optimismi oli liiga palju, kahjude suurus oleneb aga positsioonist. "Mida kõrgemale roniti, seda valusam on kukkumine."

Sauki sõnul on Eesti kriisiolukorras siiski suhteliselt hästi kohanenud, vaadates kas või naabrite Läti ja Leedu tegevust.

Esimesed kohanemissammud tehti juba poolteist aastat tagasi ja praeguseks on need tulemust andnud. "Aga kohanemist tuleb veel palju. Pooldan majanduse W-kujulise tüklilisuse teooriat ning kui me oleme praegu keskmise osa pisikesel tõusul, siis sügisel ja talvel on ees ootamas taas langus, nii et teha tuleb veel palju kohanemiseks vajalikke otsuseid," sõnas Sauk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:57
Otsi:

Ava täpsem otsing