Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kumu dokumentaal alustab uut hooaega
Uue hooaja juhatab 2. septembril sisse Soome režissööri Oskari Pastila sel aastal valminud film "Tarmu täis", mis viib vaataja otsapidi põhjanaabrite väikelinna Porvoosse.
Linnakese väga kehval tasemel korvpallimeeskonna ambitsioonikas mänedžer tegi režissöör Pastilale paari aasta eest ettepaneku korvpallimeeskonnast tõsieluline film vändata. Mõeldud-tehtud. Suurte maailmavallutusplaanidega mänedžer sai oma tahtmise, ent paraku kukkus sellest välja sootuks midagi erinevat sellest, mida ta soovis.
Filmi tegemiseks oli sobilik ja põnev aeg. Nimelt oli Soome korvpalliliit lasknud vabaks võõrmängijate limiidi. Ameerikast ja Aafrikast oodati suuremat hulka tippkorvpallureid, sponsorid jagasid heldelt raha, eelarve muudkui suurenes ja nõndasamuti ka võitlusvalmidus.
Rahanumbrite suurenemine pani aga asjad hoopis teistpidi liikuma. Asjad hakkasid edukalt minemise asemel ebaõnnestuma. Tekkis üleüldine kaos - palju oli kommunikatsiooniprobleeme ja arusaamatust. Tülli läksid omavahel nii treener, mängijad, sponsorid kui ka mänedžer.
Kohati on tegemist kurbnaljaka, teisalt tõsise looga organisatsioonilisest käitumisest ja selle ebaprofessionaalsusest, mainib filmi režissöör Pastila. Tema sõnul toob see film vaataja ette mikrokosmose globaliseerunud maailmast, kus inimesed ei räägi asjadest nii, nagu need on.
Teine film, mida ülejärgmisel kolmapäeval Kumu auditooriumis näha saab, pakub vaatajale nautimiseks põhjamaise karguse asemel killukest Hiinast.
Režissöör Yung Changi juhtimisel valminud "Mööda Jangtsed" on jõuline film kahe miljoni inimese elust, kes peavad lahkuma oma kodukohast, kuhu hakatakse ehitama maailma suurimat energiatööstuse objekti nimega Kolme Kuristiku tamm. Hiina riik ei halasta.
Jangtse jõge mööda on käima pandud laevad, mida tuntakse nn hüvastijätureiside nime all, et inimesed saaks veel viimaseid kordi näha hiljem vee alla jäävaid paiku suurte linnade ja majadega.
Režissöör Yung Chang toob väga eluliselt välja traditsioonide ja modernse maailma põrkumise, inimeste mõtted ja pereelu kulgemise pinevas situatsioonis.