Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Glikman: kohtus peab olema sõltumatu

Intervjuu Advokaadibüroo Glikman & Partnerid ühe omaniku ja vandeadvokaat Leon Glikmani isa Aleksander Glikmaniga.

Kui tegev Te praegu olete?

Väga vähe. Advokaadi praktikaga tegelen väga vähe ja minu peamine töö on büroosiseselt keeruliste küsimuste arutamisel osaleda, noorematele nõu anda ja neid juhendada. Uusi ülesandeid ma enam vastu ei võta.

Milliseid rahasummasid olete liigutanud? Ja kas oskate öelda, mis on olnud suurim summa, mida olete ühes kohtuprotsessis teeninud?

Kõigepealt tahaks ütelda, et Nõukogude ajal oli üldse advokaadi teenistus piiratud. Kuna olen suure osa advokatuuri tegevuses olnud advokatuuri ametikohtadel, sain lihtsalt palka. Kui ma väga ei eksi, siis oli see 270 rubla kuus. Esimees sai natuke rohkem, 300 rubla kuus.

Tahaksin kummutada arvamuse, et advokaadid teenivad hirmus palju. Need, kes on partnerid, on loomulikult osaühingu osanikud, kes saavad dividenditulu, kuid muud advokaadid saavad palka.

Puudust pole ma kunagi kannatanud, aga rikkaks ka ei ole saanud.

Kuidas on arenenud Eesti õigussüsteem?

Eesti ajal on toimunud tohutu murrang. Mina hindan meie õigussüsteemi arengut väga positiivselt. Kui rääkida kohtutest, siis suurim saavutus on see, et oleme saanud sõltumatu õigusmõistmise süsteemi. Ma ei tea ühtegi juhust, et kedagi oleks mõjutatud. Tõsi küll, natuke maha jäänud on minu arvates karistusõigus ja kriminaalmenetlus.

Muidugi on meil säilinud ka süüdistav kallak ja ka ajakirjanduses mõistetakse inimest süüdi enne, kui kohus on otsuse teinud. Hiljem mõistetakse õigeks ja siis tuleb üks väike uudisnupuke, aga inimese renomee on rikutud. Selles mõttes probleeme on. Ühiskonna õigusteadvus ei ole veel päris lääne-euroopalikul tasemel.

Mida arvate Eesti kohtusüsteemist?

Eesti kohtusüsteemil tervikuna ei ole viga midagi. Eriti hindaksin Eesti kohtuid tsiviil- ja haldusvaidluse lahendamisel. Haldusõigus on see, kus isik kaitseb ennast Eesti riigi vastu kõigil tasanditel. Selles osas on kohtud täiesti asjatundlikud ja sõltumatud.

Kohtusüsteem peab olema täiesti sõltumatu. Praegu ta osaliselt veel päris sõltumatu ei ole, sest alamastme kohtutel on mingi väljund justiitsministeeriumile, mitte muidugi õiguse mõistmises, aga organisatsioonilisest küljest jne.

Kui hästi on riik hakkama saanud erinevates kohtuvaidlustes, näiteks suuremates maksuvaidlustes? Mis näiteks Sylvesteri juhtumiga valesti tehti?

Ma ei taha hakata poliitilistest küsimustest rääkima, kuid põhimõte peaks maksusüsteemi puhul olema see, et süsteem arvestaks nii riigi kui ka ettevõtjate huve. Kui maksuhaldur lähtub üksnes tema mõistetud riigi huvidest, et iga hinnaga saada maksimaalselt makse ja tõlgendada ettevõtja tegevust selliselt, et see on maksuseaduste vale tõlgendamise tulemus, siis ma arvan, et see pärsib ettevõtlust.

Ma arvan, et Sylvesteri asjas ja mitmes asjas ei ole maksuamet läbi mõelnud. Maksuseadused on väga keerulised ja maksuamet püüab neid sageli tõlgendada nii-öelda ettevõtja kahjuks. See ei ole kogu ühiskonnale ja ettevõtluskliimale kaugeltki hea.

Minu ja kindlasti ka paljude kolleegide jaoks on Aleksander Glikman olnud mitte ainult suurepärane advokaat, vaid ka Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleeg.

Ta on omakasupüüdmatult jaganud oma kogemusi ja teadmisi erinevate põlvkondade juristidele. Kolleegidega on alati hea mõtteid vahetada, aga teda kuulad alati teadmisega, et öeldus on lisaväärtust. Eesti Advokatuuri hea töökorraldus ja paljudes olulistes küsimustes vajalike juhtimisotsuste tegemine - need on märksõnad, mis iseloomustavad tema äärmiselt pikaajalist tööd Eesti Advokatuuri aseesimehena.