Euroraha toob veidi leevendust

Eneken Laasme 09. september 2009, 00:00

"Võrreldes 2008. aastaga ei ole teedeehitus aktiviseerunud, vaid on toimunud hoopis mahtude märkimisväärne, kuni 40% vähenemine. Sama tulemuse saaks võrdluses 2007. või 2006. aastaga," avas hetkeolukorda ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens.

Esiteks ei ole suur osa eurorahast veel reaalselt teedeehitusse jõudnud. Teiseks on eurorahaga tehtavate projektide arv ja maht küll kasvanud, kuid riiklikud investeeringud sektorisse tervikuna on vähenenud. Kolmandaks - eratellimused praegu praktiliselt puuduvad.

"Kuigi teedeehituses on säilinud riiklikud tellimused - rahaallikas küll erinev -, on erasektori tellimus lõppenud täielikult ja kohalike omavalitsuste tellimused vähenenud drastiliselt," tõdes ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

ASi Nordecon Ehitus nõukogu liige Jaano Vink sõnas, et sel suvel on riiklike hangete hulk, mis on seotud eurorahaga, kasvanud märkimisväärselt ning teedeehitajatel on nende pakkumiste esitamiseks käed-jalad tööd täis. "Loodame, et see jääb nii ka järgmistel aastatel. Samas ei tohiks taoline protsess olla kampaaniasarnane, vaid ratsionaalne ja põhjalikult läbi töötatud süsteemne tegevus, mis tagaks kindlustunde pikemaks perioodiks," ütles Vink.

"Oluline peaks nüüd olema kvaliteedi tagamine, et hangetega valmivad teed saaksid tehtud korrektselt ja professionaalselt," oli ta resoluutne.

"Teedeehituse eurorahast rääkides kerkib kõigil kuulajatel silme ette pilt mingitest tavamõistusele hoomamatutest miljarditest, mis ühtlase vooluna teedeehitajate ja mingist hetkest ka üldehitajate kontole laekuvad," sõnas Pertens.

Oma jõududega teostatavate ehitustööde aastamaht Eestis oli viimastel aastatel suurusjärgus 35-40 miljardit krooni, sealhulgas teedeehituse aastamaht oli 3-4 miljardit krooni.

Ehitusturul tervikuna on toimunud ligi 50% langus. Teedeehituse langus on olnud suurusjärgus 40%.

Euroraha praegune kasutamistempo teedeehituses on 0,5-1 miljardit krooni aastas. Pertens lisas, et siit võib igaüks ise teha järelduse, millisel määral see lisanduv kuni üks miljard krooni muudab olukorda. "Rääkida olukorra paranemisest või uuest tõukest ehitusturu arenguks on selgelt ennatlik," järeldas ta.

Ka Vink arvas, et teedeehituses toimuv ei suuda ehitusala tervikuna siiski oluliselt muuta, kuna hoonete rajamine on praegu Eestis endiselt väga suures mõõnas. Pealegi - ega teedeehitaja oskusi ja tehnilist baasi ei suuda ka keegi teine üleöö omandada.

"Mõned seni vaid kinnisvara ja üldehitusega tegelenud firmad on seda sel aastal ka üritanud, kuid professionaalses mõttes on tulemus enam kui küsitav. Neid vilju me veel näeme," leidis ta. Samas teedeehitusele spetsialiseerunud ettevõtetel on praegu vähemalt suhteliselt suur šanss elus püsida, seda muidugi juhul, kui suudetakse oma senist üsna ebaefektiivset tegevust nobedalt ümber kujundada. Aga mingit suurt õnne eurohanked üksi kahjuks õuele ei too, sest hoonete ehituse ärakukkumisega on ju paratamatult kaasnenud ka tuntavas mahus vähem teid, parklaid , millega paljud teedeehitajad ju lisaks tegelesid, mõtiskles Vink.

Sügise, talve ja kevade perspektiiv on Pertensi hinnangul pehmelt öeldes nutune.

"Hinnatase teedeehituses on alla igasugust arvestust - meie hinnangul 15-20% alla teedeehituse tegeliku omahinna. Suure tõenäosusega on enamik teedeehitusega tegelevatest firmadest aasta lõpuks kahjumis, mis teatavasti talve- ja kevadperioodil süveneb. Kõik sõltub sellest, milline ressurss on firmadel varem loodud praeguste kahjumite katmiseks ja talveperioodi üleelamiseks," muretses ta.

Peaaegu kõik suuremad ehitusfirmad on proovinud kätt tee-ehituses, mõni rohkem, mõni vähem, kuid üksikud on ala vahetanud.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson nentis, et mõned ettevõtted on oma tegevuse teedeehituses külmutanud (Skanska, Destia). "Ainult peatöövõtt teedeehituses on raskesti tehtav. Reeglina on turule tulijad ostnud juba toimivad teedeehitusfirmad koos infrastruktuuriga," ütles ta.

"Pelgalt ajude ja arvutiga asfalti ei laota, selleks on vaja spetsiifilist tehnikat ja teadmisi, mille omandamine kuu-paari jooksul pole nii lihtne," tõdes ASi Nordecon Ehitus nõukogu liige Jaano Vink. Sama arvas ka ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens.

ASi Merko Ehitus tegevjuht Tiit Roben leidis, et turu avamine sisulisele konkurentsile mõjub hästi hinnale ja kvaliteedile. "On loogiline, et suured ehituskontsernid on teedeehituse turule sisenemas," sõnas ta.

Sel aastal käivituvad europrojektid olukorda ei paranda, sest ehitus algab alles kevadel.

"Lisaks pakutakse praegu konkurssidel ehitusteenust alla omahinna, mis ei ole jätkusuutlik tegevus. Kokkuvõttes võib ennustada, et firmasid läheb pankrotti ja saneerimisele ning kohtutäiturid saavad tööd juurde," hindas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Ehitussektoris on suurimaks kaotajaks üldehitus, kuid aina enam tiheneb konkurents ka teedeehituses, lisas ta.

Ka ASi Nordecon Ehitus nõukogu liige Jaano Vink tõdes, et väiksemad tööd lõpevad sügisel, talvel ollakse n-ö sundpuhkusel ning kevadel õnnestub alustada vaid nende üksikute töödega, mis sel aastal võidetud, aga need just ongi seotud eurorahaga.

Olenemata euroraha saabumisest kaotab ehitussektoris ikkagi 80 000 buumiaegsest töötajast selle aasta jooksul töö 40 000, neist 36 000 ehituse ja 4000 teedeehituse alasektoris. Sügisest on oodata tööpuuduse kasvu. "Ehitussektoris läheb olukord kuni järgmise aasta kevad-suveni halvemaks," nentis Vink.

Riik on rakendanud meetmeid ekspordi elavdamiseks, kuid ehitussektori jaoks palju olulisemasse valdkonda - siseturu elavdamisse - pole suudetud panustada. Ehitusfirmad on kriisiga kohanenud, põhi peaks kohe käes olema, kuid investorid ja eratellijad on sügavas kriisiunes, seega enne järgmist kevadet pole ehitusmahtude kasvu näha, arutles Peterson.

Jutud teedeehituse eurorahast tingitud kallurvedude puudusest on pigem näilised.

"Kalluritest ja juhtidest puudu pole, aga vedude hinnad on nüüd nii all, et mõni veofirma on pidanud targemaks mehed koondada või palgata puhkusele saata," selgitas ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens.

Suvel logistikute hulgas levinud jutt kallurite defitsiidist osutub kuulduseks.

Selle lükkavad ümber ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ja ASi Nordecon Ehitus nõukogu liige Jaano Vink. Mõlemad peavad kallurite puudust näiliseks, sest veofirmadel pole praeguste hindadega mõtet vedusid teha, pealegi ei hakka keegi oma tegevust hetkelisele nõudlusele rajama. Kui pikem perspektiiv puudub, siis uusi inimesi palgata ja uut tehnikat soetada ei ole otstarbekas.

"Üksikute projektide puhul on kõik kallurid töös - kus rohkem lihtsalt ei mahu vedama ja kaugemalt vedada ei kannata hind," lisas Vink.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing