Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
E-dokument - elementaarne tarneahelas
"Coca-Cola HBC Eesti ASi toetab IT-küsimustes emaettevõte. Peamise investeeringu tegime igapäevasesse helpdesk'i ja riistvarasse, soetasime kaasaegsed käsiterminalid," rääkis ettevõtte logistikadirektor Janek Popell.
Kõik Coca-Cola müügimehed kasutavad käsiterminale, mille kaudu edastavad klienditellimused otse infosüsteemi. "Suurkliendid edastavad elektroonilised kaubatellimused, millest meie infosüsteem genereerib kauba laadimislehe lao jaoks ning kaubaarve kliendi jaoks," selgitas Popell.
Tema sõnul tõi teenuse kasutamine kaasa tellimuste edastamise kiiruse, aga ka sisestatud info suurema täpsuse. "Lisaks säästame nüüd keskkonda kütusekasutuse vähenemise tõttu, kuna müügimehed saavad kontorisse tuleku asemel otse müügiringile minna," märkis ta.
Oluliseks peab Popell koostööd teenusepakkujaga riistvara rendi ja hoolduse ning tarkvara hoolduse ja arenduse alal. Kui kaubatellimus kliendilt või arve tarnijalt ei laeku õigeks ajaks ja korrektselt, on ettevõtte äritegevus häiritud.
Prisma Peremarket AS teeb Telemaga koostööd juba mitu aastat. "Meil on kasutusel EDS-süsteem, mis tähendab tellimuste edastamist ja arvete vastuvõtmist," rääkis ettevõtte IT-spetsialist Margus Kiivramees. "Elektrooniliselt on kõige keerulisem puu- ja juurvilja tellimine, kuna tegu on muutuva kaaluga toodetega," lisas ta.
E-dokumentatsiooni kasutamise eelisena toob Kiivramees välja efektiivsuse. Kui ühe tootegrupi tellimuste käsitsi tegemine võttis varem terve tööpäeva, siis Telema kaudu saab töö tehtud mõne tunniga. Samuti on tänu e-arvele ka raamatupidamises vähem käsitsi sisestamist.
Teenuse kasutajale võib probleem olla see, kui parterid pole sama süsteemiga liitunud. "Kitsaskohtadest saaks üle, kui kõik meie tarnijad kiiresti Telema süsteemiga liituksid, et meievahelised tellimused ja arved liiguksid elektrooniliselt," märkis Kiivramees. "Samuti oleks süsteemi rakendamine hõlpsam, kui tarnijad võtaksid kasutusele globaalse standardi EAN koodid hulgipakenditele," lisas ta.
Infologistikaga tegeleva Telema ASi tegevjuht Hele Hammer kinnitas, et e-dokumentatsiooni edastus on kasvav trend nii Eestis, kui ka Lätis-Leedus. "Eestis on olnud palju tuge uute tulijate turuletulekust, E-Arvekeskuse loomisest ning Itella ja Hansapanga koostöös sündinud E-arvete konsortsiumi loomise kajastusest meedias," rääkis ta.
Itella ja e-arvekeskuse rõhuasetus on siiski teine: edastatakse vaid arveid ega teenindata logistilisi protsesse.
Telema arvestab lähiaastail kiire kasvuga. "Praegu on Eestis tõelisi e-dokumente ehk mitte e-postiga edastatud pdf-faile kokku ligi kuus miljonit aastas, Lätis-Leedus kokku pea kaks miljonit aastas. Pakun, et kolme aasta pärast on Eestis vähemalt 10 miljonit ja Lätis-Leedus kokku samuti vähemalt 10 miljonit edastust," sõnas Hammer.
Tema sõnul tuleb kasv lähiajal loogilisest äriprotsesside arengust ning üleminek paberdokumentidelt e-dokumentidele tarneahelas pole enam midagi innovaatilist. Pigem on tegemist elementaarse baasnõudega efektiivsuse saavutamiseks.
Autor: Tea Taruste