Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Telekomi aktsionäride tüngakoosolek
Eesti Telekomi juhatus kutsus tulevaks neljapäevaks kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mida võiks nimetada ka väikeaktsionäride tüngakoosolekuks.
Juriidiliselt on kõik korrektne. Makstavate dividendide määra ja dividendipoliitikat saab kinnitada ainult aktsionäride üldkoosolek, mistõttu on selle kokkukutsumine kohustuslik.
Vaatame aga toimuvat sisuliselt. TeliaSonera teatas augusti lõpus ülevõtmispakkumisest Eesti Telekomi kõikidele aktsiatele. Pakkumine ei meeldi tuhandetele väikeaktsionäridele, sest paljud neist on ostnud väärtpaberit nn dividendiaktsiana ja ka pakutav hind (24 protsenti aktsia pakkumise väljakuulutamisele eelnenud hinnast kõrgem) oli mõnevõrra väike.
Suurimat "väikeaktsionäri", Eesti riiki, pakutav hind ilmselt isegi rahuldas, aga head põhjust pakkumise vastuvõtmiseks ei olnud.
Peamine põhjus, miks riik oleks pidanud aktsiad ära müüma, on eelarveaugu täitmine, aga nii, et see läheks arvesse ka Maastrichti kriteeriumi täitmisel.
Riigile tuli appi hea nõuga investeerimispank Lazard, kes suure tõenäosusega pakkus välja riigi jaoks lausa geniaalse skeemi. Huvitav, kust küll tuli idee kasutada meil praktiliselt tundmatut Lazardi? Äripäeva otsingust nähtub, et majandusleht on viimase kümne aasta jooksul seda nime maininud vaid kuuel korral. Äkki sosistas selle nime TeliaSonera? Viis aastat tagasi nõustas riiki samas küsimuses maailma üks tuntumatest konsultatsioonifirmadest McKinsey.
Paljusid väikeinvestoreid see skeem siiski ei rahulda. Sisuliselt kutsutakse nüüd kõiki aktsionäre endale nn mütsi pähe tõmbamiseks heakskiitu andma.
Kaks suuremat aktsionäri suutsid omavahel kokku leppida. Kuna ühele aktsionärile lubatakse kolmeks aastaks maksude näol täiendavaid rahavoogusid, siis mulle tundub, et tegemist on ühe aktsionäri eeliskohtlemisega teiste ees.
Võib ka juhtuda, et väikeaktsionärid ei võta pakkumist vastu ning ka neile kindlustatakse järgneva kolme aasta jooksul kogu kasum dividendideks. Mina seda tõenäoliseks ei pea.
Tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et Eesti Telekomi nõukogu sisuliselt ei soovitanud aktsionäridel pakkumist vastu võtta (nõukogu arvamus oli minu meelest täiesti sisutühi). TeliaSoneralt samuti ülevõtmispakkumise saanud TEO (endine Leedu Telekom) nõukogu oli tunduvalt konkreetsem ning nimetas pakutavat aktsia hinda õiglaseks.
Ilmselt oli hinnangute erinevus nõukogu koosseisudes. Eesti Telekomi nõukogu seitsmest liikmest esindavad TeliaSonetat neli, TEOs aga viis.
Seega võib TeliaSonera ülevõtmispakkumist nimetada teatud määral ka vaenulikuks.
Prantsuse päritoluga, sisulise peakorteriga New Yorgis, ametlikult aga Bermuudale registreeritud investeerimispank Lazard on tuntud ka varem nutikate lahenduste (mida lisadividendide pakkumine kahtlemata on) pakkujana.
Muu hulgas tegi Lazard 1964. aastal ettevõtlusajaloo ühe esimese vaenuliku ülevõtmispakkumise naftafirmale Franco Wyoming Oil.
Investeerimispankur ja ajakirjanik William D. Cohan kirjutab üsna värvikalt Lazardi ajalugu käsitlevas raamatus "The Last Tycoons", kuidas ettevõtte praegusest juhist Bruce Wassersteinist sai kiiresti ja sealjuures märkimisväärseid kulutusi tegemata panga suurim omanik.
Jürgen Ligi toonitas kolmapäeval Postimehes, et nõustaja näol oli tegemist sõltumatu nõustajaga. "Samas kui meedias kõrgest hinnast rääkinud kippusid kvalifitseeruma huvilisteks," kinnitas minister.
Paraku pole Lazardi sõltumatus võrreldes näiteks LHV-ga midagi suurem.
Lazardi Nordeni fondi portfellis oli eelmise kvartali lõpu seisuga 415 000 TeliaSonera aktsiat, selgub Bloombergi andmebaasist.
Nordeni fond koosneb peamiselt Rootsi, Soome, Norra ja Taani ettevõtete aktsiatest.