Millised on Tartu linna kaks suurimat probleemi?

Põlise tartlasena jälgin murega Tartu käekäiku. Tartu vajab värskust, mõttejulgust ja tegutsemist. Praegune linnavalitsus tegeleb pigem võimu hoidmise ja enese õigustamise kui linna arendamisega kodanike huvidest ja vajadustest lähtudes.

Markantseimaks näiteks on uus sild Tartu kesklinnas, mille algseks maksumuseks oli kavandatud 40 miljonit, kuid lõpphinnaks sai üle 160 miljoni krooni. Seda ajal, kui Tartu perede suurimaks mureks on lasteaiakohad ja lastehoid, millele pole linn suutnud aastate jooksul lahendust pakkuda.

160 miljoni krooni eest oleks pidanud looma 350 uut lasteaiakohta ning soodustama päevase lastehoiu võimaluste loomist. Meie prioriteet on Tartusse luua uusi lasteaiakohti, sest see on kodanike pakiline mure.

Teine üha paisuv mure on liikluskoormuse kasv, mille leevendamise võti on ühistransport. Kuna bussiliiklus peaks olema mugav, puhas ja vastama Tartu elanike ja külaliste sõiduvajadusele, siis kavatseme käivitada linnaosi ühendavad kiirliinid, mida teenindavad suured bussid. Elamupiirkodades sõidaksid väikemale reisijate hulgale sobivad väikebussid, mis on odavamad ja tekitavad ka vähem müra ja reostust.

Ühistransport ei ole ainult hankekonkurss ja vedajale makstava dotatsiooni suurendamine - linn peab aktiivsemalt ühistranspordi korraldamisse sekkuma.

Tartul on olnud head planeerijad, aga takerdunud haldusreform, teosammul maade munitsipaliseerimine, mõnikord ka üleväärsuskompleks naabrite suhtes on arengut pidurdanud. Praegu räägitakse masust ja täpest, pärast valimisi ilmselt ka linna kõhnast eelarvest. Laekumised vähenevad, laenuprotsendid ja püsikulud söövad eelarveraha ühest, keskvalitsuse kärped teisest otsast. Seda enam aega peame kulutama kvaliteetsele planeerimisele, läbirääkimistele valdadega kõigile sobiliku Suur-Tartu poole liikumiseks. Mõne liiklusummiku lahendame ehk muutuvsuunaliste sõiduradadega, slummistuva Annelinna liiklus- ja parkimisprobleem vajab siiski kohest abi - praegu ei pääse sinna isegi päästetehnika.

Koht Eesti-siseses tööjaotuses - Tartu on Eesti haridus-, teadus-, kultuuri- ja meditsiinipealinn, Tartu on võimeline olema Lõuna-Eesti arengumootor. Need riigid, kes mõtlevad ainult kriisi üleelamisele ja töötust labidamehest lillekujundaja või arvutiinseneri koolitamisele, maksavad veel kaua võlgu. Seevastu need, kes kasutavad kriisi struktuurseteks ümberkorraldusteks ja koolitustöö tõhustamiseks strateegilistes valdkondades, tagavad riigi majanduse konkurentsivõime. Tartu potentsiaali ärakasutamise oskusest sõltub, kas Eesti valib esimese või teise variandi.

Tartu linna arengu seisukohalt on olulised kiired ühendusteed ja head liikumisvõimalused. Seda nii Eesti-siseselt kui ka muu maailma mastaabis. Nüüd, mil Tartul on pärast aastatepikkust sihikindlat tegutsemist rahvusvaheline lennuühendus, ootab taastamist normaalne rongiliiklus ning väljaarendamist maanteede võrgustik.

Praegu võtab tartlastel Tallinna-sõit tunduvalt rohkem aega kui lennureis Stockholmi või edasi-tagasi Riias käik. Lisaks on küsimuse all liiklusohutus. Liiklemisvõimalusi parandab Tartu nn sajandiprojekt - linna idapoolse ringtee väljaehitamine. See tähendab 10kilomeetrise ümbersõidutee ja uue silla ehitust üle Emajõe, mis puudutab pea iga tartlast - kesklinna õhk saab puhtamaks ning linlaste jaoks muutub liiklemine kiiremaks ja mugavamaks.

Ümbersõidutee kiirendab ka lähivaldade elanike ja Tartust läbisõitjate liiklemist, sest idaringtee hakkab ühendama linnast mööduvaid maanteid, mis võimaldab kogu transiitliikluse linnast välja suunata.

Juba aastaid positiivset iivet nautinud linnas on tekkinud terav lasteaiakohtade probleem. Lahendusena on tagasi pöördutud erasektori poole: linn on sõlminud lepingud mittetulundusühingutega, kes munitsipaallasteaedadele lisaks lastehoiu teenust pakuvad.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna peamised prioriteedid on avatud linnajuhtimise tagasitoomine, linnaliikluse ja ühistranspordi korrastamine.

Probleem on linna tegutsemine Reformierakonda koondunud sõpruskonna huvides. Ettevõtluskeskkonna avamine ideedel, mitte sidemetel põhinevale konkurentsile on uute töökohtade ja innovaatilise ettevõtluse arenemise peamine eeldus.

Näeme linna uuenduste eestvedajana, sest energiasäästuprogramm ja ambitsioonikus taastuvenergias ei ole kokkuhoiu-, vaid uue kasvu eesmärgid. Energiatõhususe kriteeriumi lisamine hangetesse, taastuvkütuste kasutamine ühistranspordis ning prügi ja reovee muutmine energiaks võimaldavad Tartul uuenduste vedurina tuua linna targad töökohad.

Tartu liiklusega ei ole rahul ei jalakäija, rattur, autojuht ega ka ühistranspordi kasutaja.

Keskendume ühistranspordile. Kvaliteedi tõstmiseks ja paindlikkuse suurendamiseks loome linnale kuuluva bussifirma, mis tagab dotatsiooni kasutamise läbipaistvuse ning annab võimaluse investeerida Euroopa struktuurivahendite toel innovaatilistesse lahendustesse, muu hulgas biogaasi kasutamisse. Elektroonilise pileti rakendamine on aga sõitjate vajaduste kohase liinivõrgu ja -graafiku kujundamise eelduseks.

Autor: ÄP