Abilinnapea Deniss Boroditš süüdistab Swedbanki valimisvõitlusse astumises

Nimelt on Swedbank esitanud Harju maakohtule avalduse, kuulutamaks välja Boroditši pankrot. Ja kuigi esialgu maakohus finantsgigandi avaldust menetlusse ei võtnud - kohus ootab pangalt lisadokumente, mis tõendaksid nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule -, peab Boroditš vajalikuks selgitada, et Swedbanki käitumine võib olla seotud lähenevate kohalike omavalitsuste valitsemisega.

"Kõik asjad, mis toimuvad vahetult enne valimisi... Tekib küsimus, kas asjale on vaja suuremat tähelepanu?" oli Boroditš nördinud.

Abilinnapea sõnul müüs ta 2008. aasta aprillis maha enda suurosalusega ehitusfirma NordCity Ehituse selle tegevjuhile Aleksandr Trostinile. Tehingu hind oli 360 000 krooni, mis vastas tema osaluse nimiväärtusele.

Osaühing oli varem Swedbankist laenu võtnud.

Boroditš väitis Postimees.ee-le, et kõik ongi seotud sellega, et ta on NordCity Ehituse laenude käendaja.

"See ettevõte võttis laenu. Firma pankrotimenetlus praegu käib, aga ma ei ole seal osaline. Seda on mul raske kommenteerida. Aga mis puudutab kohtuvaidlust (Swedbankiga - toim), siis mina ei ole pabereid näinud. Kui need minuni jõuavad, siis vastan neile. Üks asi on võlgu olemine, teine asi kohtuvaidlus," pareeris Boroditš küsimused võimaliku võlasumma kohta.

Swedbank ei sekku oma tegevuses poliitikasse ning kinnitan, et Deniss Boroditši pankrotiavalduse esitamine kohtule pole kuidagi seotud valimistega.

Kui võlgnik - sõltumata ajast ja isikust - ei täida oma kohustusi ega reageeri ka pankrotihoiatusele, on võlausaldajal pankrotiseadusest tulenevalt õigus esitada võlgniku kohta kohtule pankrotiavaldus. Avalduse esitamine on sellistel juhtudel tavapärane ning nagu eespool öeldud ei sõltu kuidagi võlgniku isikust. Swedbank püüdis enne pankrotiavalduse esitamist leida lahendust kohtuväliselt enam kui pool aastat, kuid see lõppes tulemusteta. Leiame, et see on piisavalt pikk aeg selleks, et püüda koostöös pangaga leida probleemidele lahendused.