Masinaehitajaid aitab piiritagustele turgudele õlitatult toimiv klaster

Kuid majanduskriis annab ka selge tegevusjuhise: edasiliikumiseks on vaja majanduses ellu viia struktuursed muutused.

Millises suunas liikuda, missugustele valdkondadele anda n-ö lisatõuge. Tallinn kui Eesti suurim ettevõtluspiirkond ja majanduse mootor on prioriteetsed valdkonnad määratlenud linna innovatsioonistrateegias. Need on infotehnoloogia, logistika, mehhatroonika, meditsiinitehnoloogia, loomemajandus ja finantsteenused.

Kui vaadata Tallinna piirkonna ettevõtete eksporti tegevusalade lõikes, siis moodustavad masinad, seadmed ja metalltooted sellest olulisima osa, umbes veerandi koguekspordist ja veelgi suurema osa netoekspordist. Masina- ja metallitööstusel on aga potentsiaali palju enamaks.

Kui lähiminevikus oli suurim probleem tööjõu kättesaadavus, siis nüüd ette vaadates oleks rohkem vaja ettevõtete ühistegevust. Eesti mõttes võivad masina- ja metallitööstusettevõtted olla oma 70-100 töötajaga ju suured tegijad, eksporditurgudel oma toodetega läbilöömiseks sellest aga ei piisa.

Üksi ei suudeta tegeleda ei tootearendusega, mis nõuab tänapäevaseid, paraku ka kalleid seadmeid, ega välisturundusega, mis samuti neelab märkimisväärseid summasid.

Mehhatroonikumi (katsetootmiskeskuse) rajamine oleks oluline samm innovatiivse ja efektiivse tootearendus käivitamiseks, mis tõstaks oluliselt ettevõtete ja sellega kogu sektori konkurentsivõimet.

Vaid ettevõtete heast tahtest katsetootmiskeskuse rajamiseks ei piisa - panustama peaksid ka Tallinna linn ja riik.

Kõrvuti tootearendusega on klastritel oluline koht ühisturunduse arendamisel. Turgude leidmine nõuab nii üldise kui regionaalse turu väga head tundmist ja sihipärast esindatust sihtkohas.

Vaatamata unikaalsele toodangule kaob paarikümne töötajaga väikeettevõte Suurbritannia, USA, Saksamaa jt suurtel turgudel nagu nõel heinakuhja. Ühiselt saavad aga ka väikesed ettevõtted oskusliku turundusega end suureks ja nähtavaks kujundada. Seda on tõestanud tööriistatootjate assotsiatsiooni tegevus. Teiseks töösuunaks peaks kujunema sektoritevahelise koostöö tugevdamine. Masina- ja metallitööstuses on võimalik saavutada uut lisandväärtust koostöös IT-sektori ettevõtetega.

Kolmandaks suunaks on muutused tööjõu ettevalmistuses. Masina- ja metallitööstusettevõtetest valmistavad mitmed suurt täpsust nõudvaid seadmeid, mis esitab kõrgeid nõudmisi tööjõule.

Ümberstruktureerimist vajab ka haridussüsteem, seda kõikidel tasanditel. Kuid selge on seegi, et kutse- või rakendusliku kõrgkooli lõpetanud noor ei ole veel valmis spetsialist - tema oskused ja teadmised vajavad pidevat täiendamist, see aga tähendab ka muutusi täiendkoolituses.

Vajalik on riiklike arendus-väljaõppekeskuste võrgustiku kujundamine, kust iga spetsialist väljub, piltlikult öeldes eurosertifikaat käes.

Autor: Kairi Teniste