Läti leevendaks elanike laenuiket

Sellel ei ole mingit seost devalveerimisega, kinnitas peaministri pressiesindaja Liga Krapane. Algatuse taga on vajadus aidata kodulaenuga hätta jäänud majapidamisi.

Äripäevale Läti olukorda kommenteerinud SEB vanemanalüütik Andris Vilks tõrjus samuti nii devalveerimise jutud kui panku suurte kahjumitega ähvardava seaduse võimaliku vastuvõtmise. "Selline asi ei läheks parlamendis läbi, see on seadusevastane!" ütles ta.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis andis teisipäeval korralduse koostada eelnõu, mis sisuliselt tähendaks, et kui laenuvõtja ei tule intressi- ja laenumaksetega toime, võib ta võtmed panka viia ja on võlakoormast prii.

Seadus jõustuks tulevast aastast tagasiulatuvalt. See oleks ränk hoop pankadele, kuna kinnisvara hinnad on ligi 70% kukkunud ning paljude inimeste võlad suuremad kui tagatisvara väärtus. Üksi Swedbankil on selliseid laene portfellis üle 50%.

Vilksi sõnul on peaministri käik halvasti valitud viis pankade ja Läti riigi kreeditoride survestamiseks suuremale paindlikkusele või puhas populism, arvestades riigis käärivaid sotsiaalseid pingeid ja tuleva aasta valimisi.

Mitmed välisanalüütikud viitasid Lätis kasvanud devalveerimisriskile. Eelnõu rajaks teed kontrollitud devalveerimisele, jagades kohanemisraskuse laiemalt, kirjutas Societe Generale'i analüütik, kelle arvates on latt 30% ülehinnatud.

Vilks ei usu devalveerimist. Tänu abilaenu väljamaksetele pole Läti riigil praegu rahapuudust. Seda ei taha ei pangad, ettevõtted ega Läti ühiskond ning seda ei õigusta ekspordi väike osakaal. Täiendavateks kärbeteks on aga vähe ruumi. Vilksi sõnul on ühiskonna taluvuse piir lähedal ja uued kärped võivad vallandada sotsiaalsed rahutused.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on menetlusse andnud seaduseelnõu, mis sarnaselt lõunanaabritele kergendaks kodulaenuga hätta jäänud inimeste elu.

Keskerakonna fraktsioon on algatanud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, taotledes järgmisi muudatusi: "Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist" ning "Kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud."

Fraktsiooni juht Kadri Simson ütles, et arenenud riikides on riskid jagatud panga ja laenuvõtja vahel. "Pangad on Eestis absoluutselt riskidest priid," sõnas Simson, lisades, et eelnõu eesmärk on, et kõik riskid ei jääks nõrgema poole kanda.

Peaminister Andrus Ansip märkis, et ettepanekut võiks arutleda tuleviku kontekstis.

"Kindlasti ei saa pankureid ja investoreid üllatada poole protsessi pealt sellega, et reegleid kardinaalselt muudetakse. Kui laenude väljaandmisel olid väga selged reeglid, siis nendest tuleb kinni pidada kogu aeg, kuni laenud on tagasi makstud. Aga kui meil on soov tulevikus laene teistel alustel välja anda, siis loomulikult olen ma valmis diskussioonideks," ütles peaminister Ansip.

Kuna tagasiulatuvalt ei oleks nii pöördelisi muudatusi võimalik rakendada, ei pakuks muudatus leevendust praegu raskustes peredele. Muudatus tähendaks eluasemelaenude turu seiskumist, kuna nõutav omafinantseering ja ka intressid tõuseks oluliselt. Laenuturu seiskumine lükkaks edasi majanduse taastumise.

Panga soov on, et laenuvõtmise otsus oleks igal inimesel hoolikalt läbi mõeldud. Leiame, et sissetulekute suurusele, mitte tagatise väärtusele toetuv laenuvõtmine toetab vastutustundlikku laenamise kultuuri.