Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaatame 1990. aastate kordusfilmi
Äripäeva tänasest kaaneloost saab teha mitu järeldust. Esiteks - miski pole siin ilmas võimatu. Teiseks - pankade sinisilmsus on olnud piiritu. Kolmandaks, tormi ajal ujub ikka rämps pinnale, nii ka majanduskriiside ajal saab selgeks, kes on tõsised ettevõtjad ja kes muidu blufivennad või sulid.
34 veoautot on kadunud kõigi nelja tuule suunas - eks ole uskumatu, aga tõsi see on. Danske Bank otsib neid nüüd politsei abil mööda Euroopat taga - autod on liisitud Sampo Pangalt.
Raskeveokite haihtumise lugu on vaid järjekordne näide kinnitamaks tõika - ka kõige konservatiivsemad finantsasutused jooksevad buumiga kaasa ning nende sinisilmsus võib olla piiritu.
Kui raha pöörleb järjest kiiremini ja see tõotab jagajaile järjest peadpööritavamat tulu, kaob valvsus ning raha jagatakse igaühele, kes seda vaid küsida mõistab. Nüüdseks ära kadunud veokid liisinud firmaga seotud Klininci oli siinmail tuntud eelkõige selle poolest, et tal oli palju suuri plaane, millest midagi käegakatsutavat ei sündinud. Küll sündis suur kahju, panga hinnangul üle 37 miljoni krooni.
Vaatame justkui 1990. aastate kordusfilmi, ainult tegelased on teised. Kõik see on juba kordunud - kiire areng, kiirelt sõlmitud sidemed, kiire rikastumine ja kiire kukkumine. Stabiilselt tegutsevaid ettevõtjaid, kelle eesmärk ei ole ratsa rikkaks saada, vaid areneda ja kasvatada oma edu järjepidevalt, on palju rohkem, aga nad jäävad komeetide ja sulide varju. Krahhile järgnev puhastumisperiood viib viimastena mainitud areenilt, aga järgmise edulaine alguses on nende uued "ametivennad" taas kohal. Teatud seltskond inimesi ongi sellised, kes elatuvad sogases vees kala püüdmisest, kes on oma äri selle peale üles ehitanudki, et pügada teisi edust pimestatuid, ning seejärel oma noosiga kaduda kui vits vette.
Klinic redutabki kusagil välismaal. Aga kui ka kellelgi õnnestub pageda seadusesilma eest, siis äriareenile nad enam ei naase. Sest äri püsib kõigele vaatamata usaldusel, sellest on aga blufivennad ilma.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles hiljuti Postimehele, et võlakirju emiteerinud kohalike firmade ärikultuur jätab pehmelt öeldes soovida. "Mitmed varem respekteeritud ettevõtjad on osutunud lihtlabasteks varasteks," lausus Kunsing. Paljudel nendest on tulevikus Eestis väga raske äri ajada, sest neid lihtsalt ei usaldata.
Kindlasti on aga ka erandeid ja praegu on raske öelda, milline "lihtlabaseks vargaks" osutuv endine austusväärne äriliider suudab jätkata Eesti ärimaailmas ka vaatamata oma kuuereväärile kogunenud plekkidest. Eelmisest majanduskriisist mäletame, et näiteks Daiwa afäär pole seganud Olari Taali ja Marcel Vichmanni, Tallinkis osaluse saamine Ain Hanschmidti ja siseinfo kasutamine Indrek Neivelti. Nemad, (eks)pankurid, tegutsevad edasi.
Autor: ÄP