Ka Soros paneb oma raha kliimakaardile

Laupäeva õhtul teatas Soros Kopenhaageni raekojas, et investeerib miljard USA dollarit puhta energia tehnoloogiasse ja annetab 100 miljonit dollarit uuele kliimapoliitika algatusele, mille eesmärk on poliitikute nõustamine.

"Kliima soojenemise probleem on praegu poliitiline probleem," ütles Soros üle ilma meediaväljaandeid ühendava organisatsiooni Project Syndicate konverentsil. "Teadlased on oma sõna öelnud. Samas ei saa kindel olla, et maailma riikide liidritel on piisavalt poliitilist tahet probleemi lahendamiseks."

Soros ütles, et tahab oma raha teenima panna, kuid seab tingimuseks, et need investeeringud annaksid reaalse panuse kliimamuutuste probleemi lahendamiseks.

Detsembris võõrustab Kopenhaagen kõrgetasemelist konverentsi, mille siht on sõlmida Kyoto lepingu järel uus üleilmne kokkulepe kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kui kokkulepet ei sünni, oleksid suurte kaotajate seas ka ettevõtjad, ütles Äripäevale Taani kliima- ja energiaminister Connie Hedegaard.

"Ühtne raamistik on ärile suur eelis - nii oleks aastateks ette teada, mida oodata on. Arvan, et see on üks põhjusi, miks ka mitmed USA firmad on hakanud nõudma, et USA protsessis kaasa lööks. Vastasel juhul on risk kaotajaks jääda," ütles Hedegaard.

Hoiatav näide on siin USA autotööstuse käekäik võrdluses Jaapani tootjatega.

"Meil on vaja teada CO2 hinda ja raamreegleid, see paneb investeeringud liikuma," ütles maailma suurima tuulegeneraatorite tootja Vestas juht Ditlev Engel, rõhutades, et "latt tuleb seada võimalikult kõrgele, muidu ei tule murrangulist innovatsiooni".

Kuid just murrangulist innovatsiooni on vaja, sest uus kasv maailmamajanduses ning elatustaseme tõus vaeseimates riikides ei saa tulla pelgalt USA tarbimismudeli ülevõtmisest teiste riikide poolt - sarnaseks kasvumudeliks ei ole planeedil Maa enam ressursse.

Kuidas aga määrata CO2 hind? Siin on kaks arvamust - ühed pooldavad üleilmset CO2 maksu, teised kvootidega kauplemissüsteemi. Soros pooldaks maksu, kuna see on lihtne ja läbipaistev, kauplemissüsteem aga võimaldab spekuleerimist ja korruptsiooni. Ka võib kvootide jaotuse üle arenenud ja arenevate riikide vahel vaidlema jäädagi.

Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso oli Kopenhaagenis detsembrikuise kokkuleppe suhtes pessimistlik. "Oleme ummikule ohtlikult lähedal," ütles ta. Endine ÜRO peasekretär Kofi Annan aga manitses praegustest kasumitest kaugemale vaatama.