Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensionisüsteemi murdepunkt

ÄP 13. oktoober 2009, 00:00

Äripäeva tänane kaanelugu toob lugejateni seni peamiselt jaanalinnuna käitunud finantsinspektsiooni ootamatult jõulise avalduse: Swedbank on seadust rikkunud!

Finantsinspektsiooni teatas eile, et jõudis ligikaudu pool aastat kestnud järelevalvemenetluse, sealhulgas kohapealsete kontrollide käigus järeldusele, et Swedbank Investeerimisfondid ei ole kohustuslike pensionifondide varade investeerimisel ilmselgelt täitnud investeerimisfondide seadusest tulenevaid kohustusi vältida ja maandada huvide konflikte. "On võimalik, et huvide konflikti olukorras on kohustuslike pensionifondide osakuomanikele tekitatud varaline kahju," teatas finantsinspektsioon.

Seega - finantsinspektsioon teatab, et Swedbank Investeerimisfondid AS on seadust rikkunud. Skandaalne! Äripäev kiidab: väga julge, Eestis lausa pretsedenditu avaldus!

Meil pole küll voli nimesid avaldada, kuid on teada, et väga, väga kõrged valitsusametnikud on Swedbanki peale pahased, seega on nii rahandusminister Jürgen Ligil kui ka alles möödunud reedel taas uueks ametiajaks finantsinspektsiooni juhiks kinnitatud Raul Malmsteinil volitused teemaga edasi minna.

Ligi ütleski eile, et Swedbankile teeks pensioniklientide kahju kompenseerimine au, mööndes, et muidugi juhul, kui kahjud tulenesid reeglite rikkumisest või puudulikkusest.

Swedbank kasutab aga vaikimistaktikat, püüdes vaikimisega teemat tappa ning lootes, et küll teema lõpuks vaibub. Vaikimine on Swedbanki huvides.

Kui siin on veel keegi, kes ei saa hästi aru, miks me sellele pensionisamba-loole nii palju ruumi anname ja aega kulutame - seni jalutama läinud summad on ju suhteliselt tühised -, siis selgituseks: eilse seisuga on pensionisammastega liitunud 589 797 inimest, kellest iga kuues ehk 98 681 on esitanud ka avalduse, et soovib sissemakseid jätkata. Seega puudutab teema peaaegu iga tööealist inimest.

Teiseks, Äripäeva arvates on riigi poolt enamikule tööealistest elanikest kohustuslikuks tehtud pensionisambad mõranemas. Kõigepealt võttis sambasüsteemi looja - riik - kätte ning lõi teise sambasse makseid peatades mängleva kergusega puruks sammastiku ühe aluse.

Nüüd selgub, et ka kogutava sambaraha suurim haldaja-kasvataja Swedbank on sambarahaga oma muid investeeringuid kaitstes süsteemi teist jalga purustamas. Kui riik lubab, et hakkab enda tehtud kahjusid korvama, majanduskriisi lõppedes omalt poolt topelt maksma, siis kas ka pank saab tekitatud kahjud korvatud? Millega parandada mõranema hakanud usaldussammast? Siinkohal oleks patt jätta kordamata - pank müüb usaldust. Mida müüb Swedbank? Millisest usaldusest me nende puhul räägime? Seega - kas neelame ülekohtu alla ja unustame teema? Või mis veelgi olulisem - millised uudised pensionisammastega liitunuid veel ees ootavad?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing