Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iseolemine on kallis, vali hoolega!
Äripäeva tänane uurimustöö toob välja Eestimaa kohalike omavalitsuste juhtide sissetulekud ning aitab ehk lugejal ülehomsetel valimistel õige valiku teha.
On ju üldteada fakt, et iseolemine on kallis, aga kas me teame, kui kallis? Seda tabelit vaadates võiks igaüks mõelda, kas tema kodulinna või -valla juhid on oma sissetulekuid väärt? Iga töötav eestimaalane maksab oma valitsejaile oma igakuistest sissetulekutest igakuiselt obrokit, kuid siinkohal võrdne kohtlemine lõppeb. Kui iga tallinlane (imikust pensionärini) kulutab linnapea ülalpidamiseks iga kuu vaid 13 senti, siis ruhnlasel kulub oma vallavanemale üle 900 korra enam - 120 krooni kuus. See pole kõige parem näide, 129 elanikuga Ruhnu vallavanema 15 500 krooninegi kuupalk pole kõikse hullem. Ruhnu on mõistagi koos Kihnu, Vormsi ja Piirisaare valdadega ka erand - neil kellegagi liituda pole.
Kuid miks peaks näiteks 770 elanikuga Kõpu valla juhtimine maksma üle 34 000 krooni kuus, kui kaks korda rahvarikkama naabervalla Halliste vallavanem saab igakuiselt 20 000 krooni ja 8 korda rahvarikkama naabervalla Suure-Jaani oma 25 000? Või mis tingib Saue linnapea (56 997 kr, ehk 9.50 elaniku kohta) ja Saue vallavanema (36 580 kr ehk 4.14 elaniku kohta) ja Keila linnapea (39 000 kr, ehk 4,03 elaniku kohta) ja Keila vallavanema (50 600 kr, ehk 10.81 krooni elaniku kohta) sissetulekute nii suure erinevuse? Me ei taha hakata uuesti üle kordama, et haldusreformi oleks hädasti vaja, et kui vald on liiga väike, ei suuda ta tegelikult funktsioneerida, ta ei suuda investeerida ega ka teenindada, sotsiaalhoolekandest rääkimata, pea kogu kogutav raha läheb esindusisikute palkamisele. Ja kui vald ei investeeri ega hoolda, siis mis muid ülesandeid vallajuhil veel peale esindamise on?
Haldussuutlikkusest ka - üllatav oli selle artikli valmimise juures see, et ligikaudu kolmandik Eestimaa omavalitsustest eiras seadust, mis käsib ametnike palgaandmed iga aasta 1. aprilliks avalikustada, ajakirjanik pidi umbes 90 omavalitsusele seda meelde tuletama. Tõsi, paljude omavalitsuste kodulehekülgedel oli info küll olemas, kuid leitav ebaloogiliselt ning raske vaevaga, või oli veebilehel kirjas lihtsalt vallavanema ametipalga aste, mis ise ei näita tihtipeale midagi. Näiteks kuigi Padise vallavanema ametipalk on 18 000 krooni, teenis ta mullu koos lisatasudega tegelikult igakuiselt üle 30 000 krooni.
Kokkuvõtteks - selle uurimustöö eesmärk polnud mitte kellegi pihta näpuga näitamine, vaid võrdlusmomendi tekitamine tervikpildi saamiseks. Ning kuna tänavustel valimistel kostub üle maa kurtmisi, et üheski vallas pole ühtegi tõelist lubadust välja käidud, siis jääbki üle valiku tegemisel selle tabeli alusel lihtsalt mõistatada - kas sinu vallavanem on oma sissetulekuid väärt? Sinu raha ju.
Autor: ÄP