Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Sadam kasvas 9 kuuga 6,7%
"Kindlasti saab töötlemine meie tegevuses märkimisväärseks tegevuseks," kinnitas Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid. See suund on Tallinna Sadamas viimastel aastatel tasapisi ka kasvanud.
Näiteks Alexela Terminal töötleb kütust sada protsenti, see tuuakse laevadel sisse, ladustatakse, töödeldakse ja saadetakse laevadega edasi, selgitas ta. Niisamuti tuuakse, küll rongidega, sisse väetised, need pakendatakse ja saadetakse edasi, lisas Raid.
Perspektiivse sektorina nimetas ta ka praegu küll mõõnas olevat uute sõiduautode sadamasse vedu, nende müügieelset ettevalmistust ja kohendamist sihtregioonide jaoks.
"Suund on töötleva transiidi suurendamise poole, mis aga omakorda sõltub terminalide arengust," kinnitas ta Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa.
Aasta esimese üheksa kuuga käitles Tallinna Sadam kaupa 23,3 miljonit tonni, mis on 6,7% enam kui mullu samal perioodil. Sadama kaubanduse struktuurist kolmveerandi moodustavad vedelikkaubad. Nende käive oli üheksa kuuga 17,41 miljonit tonni, kasv aastataguse ajaga 14 protsenti.
Ehkki selle aasta esimese üheksa kuuga on sadamat läbivate konteinerite maht vähenenud 28,2%, 98 951 konteinerini, on see sektor sadama jaoks ikkagi perspektiivikas. "Siin pole poliitprobleemid konteinervedusid mõjutanud. Konteinerite vedu läänest itta sõltub ikka Venemaa vastuvõtuvõimest," selgitas Ringmaa.
Kui ühelt poolt on Tallinnale ida-lääne teljel konkurentideks eeskätt konteinerite osas Riia, Klaipeda ja Kotka sadam, siis veelgi olulisemaks sadamate konkureerimisest peab Ringmaa transiidikoridoride konkureerimist.
Konteinervedude tulevik viieaastases perspektiivis sõltub Ringmaa ütlusel majanduse olukorrast. "Pärast 2008. aasta langust algab aastal 2010 taastumine, aastal 2012 saavutame 2008. aasta taseme ja areneme edasi ning jääme ootama uut kriisi," sõnas ta.
Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem sõnas, et lisaks konteinerite osatähtsuse kasvatamisele tuleb arendada ka töötlevat transiiti. "Meil on head sadamad Tallinnas, Kundas, Sillamäel - tuleb jõud kokku panna, siis saame Riiale konkurentsi pakkuda," lisas ta.
"Minu hinnangul on Tallinn jäänud Riia ja Kotka varju. See on läinud nii poliitilistel põhjustel," märkis Kreem.
Samas on konteinervedude alal Eestil tema sõnul raske sõna sekka öelda. "Eesti laevandus ei saa siin kaasa rääkida, meie konteinerlaevad pole ju meie riigi lipu all," kinnitas ta.