Kahe maailma vaheline piir

Ragne Nukk 30. oktoober 2009, 00:00

Eestiga pikalt seotud kunstnik Eléonore de Montesquiou on nn ääremaa teemaga tegelenud juba aastaid. Teda on huvitanud nii Sillamäe kui Paldiski. Praegu on tema huviorbiidis Narva ja Jaanilinn.

De Montesquiou on näitusele üles pannud hulga lühemaid ja pikemaid persoonivideosid tavalistest inimestest (mitte-eestlastest), kes jutustavad oma lugusid seoses oma päritolu, rahvusliku identiteedi määramise ja seikadega, mis neile elujooksul ette on tulnud.

Naiivse ja liialt luulelisena mõjub video "Tallinn-Piter", kus seltskond noori narvalasi arutlevad, kas nad tunnevad end vabamalt eestlaste või üle piiri elavate venelaste seas. Lõpuks jõutakse üsna oodatud kokkuvõtteni, et kõik oleneb üksikust inimesest ja üldistusi teha on raske.

Noorte jutt, mis toimub tagaplaanil, jookseb paralleelselt ekraanil näidatava suvise Narva jõe, ujujate ja päikeses peesitajatega. Võib-olla ongi selle video eesmärgiks esindada kergekaalsust, kergesti seeditavust või edastada noortekultuuri noortele omasel ja vastuvõetaval viisil.

"Tallinna-Piteri" video kõrval mõjub "Kalamees" ja "Naine" märksa haaravamana. Lood on noorest Peipsi kalamehest Saðast ja tema emast, kes kujutavad kõige eredamalt ja lausa füüsiliselt piiril elamise situatsiooni.

Mõlemad on umbusklikud nii Eesti kui Venemaa suhtes, mistõttu määratlevad ennast just piirielanikena.

Kui ei sobita ei ühte ega teise ühiskonda, luuaksegi endale oma maailm, mõtteline olukord, kus elatakse nii identiteedilises kui poliitilises vaakumis.

Saða figureerib tegelikult mõlemas ülalpool nimetatud videos. "Tallinn-Piteri" videos tundub ta siiski oma identiteeti rohkem seostavat Venemaaga või vähemalt venelastega. Ta räägib, kuidas Tallinn jätab külma, osavõtmatu ning "erinevuste" suhtes kitsarinnalise mulje. Piter on aga sallivam keskkond, kus kõik inimesed võetakse kiiremini omaks ja suhtlusringkonnad pole nii suletud kui meie pealinnas.

Persoonivideotes räägivad noored oma lapsepõlvest, raskustest või märkustest, mida nad läbi pidid elama seoses teiste inimeste liialt järsu suhtumisega nendesse.

Need videod illustreerivad ka tõsiasja, et need inimesed, keda tihti ilma pikema järele mõtlemiseta venelasteks tituleeritakse, määratlevad ennast hoopis teistmoodi ja seda juba varasest lapsepõlvest, nagu näiteks videos "Elnara".

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing