Osa pensionifondi vahetajaid tegi ülemineku poolikult

Virge Haavasalu 04. november 2009, 00:00

Iga kuues kohustusliku pensionifondi vahetaja suunas alates uuest aastast seni kogutud pensioniraha uude fondi, jättes aga maksed vanasse fondi, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse statistikast.

Neid kohustusliku pensionifondi vahetajaid, kes soovisid lõppenud perioodil teadlikult fondi vahetada, suunates seni kogutud raha uude fondi, ent jättes sissemaksed vanasse fondi, on statistika järgi liiga palju, leidis LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.

Oja sõnul arvavad paljud, et kui on osakute ületoomise avalduse täitnud, siis on kõik asjad tehtud. "Võiks olla kaks avaldust: maksete suunamine ja osakute ümbertõstmine," pakkus Oja välja. Praegu on veel lisaks valiku avaldus ja valiku avalduse muutmise avaldus, mis on mõeldud pensionifondiga liitujale. Näiteks pensionikeskus.ee leheküljel ei ütle Oja sõnul süsteem ette, mida ta täitma peab, vaid inimene peab ise teadma.

Kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise teema on rahandusministeeriumis analüüsimisel. Selle raames vaadatakse kindlasti üle ka fondi vahetamise avalduse vorm, ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhata Siiri Tõniste. "Avalduste vorme on kindlasti plaanis revideerida, kuid võimalike muudatuste sisust on vara rääkida," märkis ta.

Fondi vahetamise avalduse esitamine ei muuda Tõniste sõnul tõepoolest inimese aktiivset fondi, kuid see reegel on kehtinud teise samba käivitamisest ehk 2002. aastast. "Põhjus on selles, et inimesel võib olla korraga mitme fondi osakuid ja ühe fondi osakute vahetamise otsus ei pruugi olla seotud selle otsusega, millisesse fondi inimene soovib osakuid koguda," selgitas ta.

SEB Progressiivsest Pensionfondist viis kogu oma pensionivara uude fondi, ent avaldas siiski soovi seal makseid tulevase pensioni tarvis jätkata või jättis ka avalduse maksete ümbersuunamise kohta uude fondi tegemata 1437 isikut. "Üks võimalikke seletusi on, et raha on mujale viinud ja makseid pole ümber suunanud need, kes ei kavatse uuest aastast makseid jätkata," uskus SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Kunsing kinnitas, et nende kõrvu ei ole kostnud pretensioone, nagu poleks kliendid õigesti aru saanud tehtud avalduse sisust. Tema hinnangul peab olema pensionikogujal valikuvabadus, mida ta teha soovib.

"Võib-olla mõni on siiamaani kogunud vähem riskantsesse fondi, viib oma maksed nüüd natuke riskantsemasse fondi ja jätkab kogumist ikka vanasse fondi," tõi ta näiteks.

Ka Danske Capital ASi tegevjuhi Silja Saare hinnangul on peansionivara ja maksete eraldi fondidesse panek olnud klientide teadlik valik. "Julgen arvata, et valdavalt on tegu klientide teadliku otsusega oma valikute ja võimaluste üle ning näitab pensionisüsteemis loodud võimaluste toimivust," uskus Saar.

Teise samba fondide vahetamise protseduuriga oleks möödunud nädalal pensionikeskus.ee leheküljel äärepealt alt läinud ka Riho Sormunen.

"LHVst helistati mulle pensionifondide vahetamise viimasel päeval möödunud laupäeval ja uuriti viisakalt, miks ma oma vana pensionifondi osakud LHV Maailma Aktsiate vastu vahetasin, aga samas ei soovinud ma järgmisest aastast makseid samasse fondi suunata," rääkis Sormunen. "Ma olin küll pensionikeskus.ee koduleheküljel täitnud pensionimaksete jätkamise avalduse ja vahetanud oma vanad osakud uute vastu, aga sellist linnukest ma leheküljel küll ei leidnud, kus oleks saanud märkida, kas ma soovin ka tulevased maksed suunata uue fondihalduri juurde. Minu arvates on see elementaarne, et kui ma oma osakud vahetan, soovin ma neisse ka investeerimist jätkata."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing