5000 eksinut on suur probleem

Kolmapäevasest Äripäevast selgus, et iga kuues kohustusliku pensionifondi vahetaja suunas alates uuest aastast oma seni kogutud pensioniraha küll uude fondi, kuid jättis keerulise süsteemi tõttu aga edaspidised maksed vanasse fondi. Nõndaviisi võib tunda end eksitatuna ligi 5000 inimest.

Mõnel juhul sai fondivahetaja vea parandada, näiteks oli ühele eksinule tema valitud uuest fondist helistatud ja uuritud, et kas inimene ikka tõesti tahtis nii teha, nagu ta tegi.

Enamusel nii hästi ei läinud. "Miks see fondi vahetamine nii sogane peab olema," kurdavadki eksinud. Üks neist sai alles Äripäeva artiklit lugedes aru, et nii juhtus ka temaga. "Tegin oktoobri lõpus avalduse fondi vahetuseks ja teise avalduse maksete jätkamiseks uuest aastast ning eeldasin, et uued sissemaksed jätkuvadki minu poolt valitud uude fondi. Aga selgub, et mitte," kirjeldab ta. "Helistasin ka pensionikeskuse nõuandetelefonile ning seal tõdeti, et "jah, oli küll see avalduse esitamine natuke segane ja võtame küsimuse arvesse"."

Äripäeva andmetel kasutasid paljud eksinuist Eesti pensionisüsteemi ametlikku infoportaali www.pensionikeskus.ee, millel, muide, pole käesoleva juhtkirja aluseks olevast probleemist sõnakestki, kuigi veel oktoobris ilmus sel lehel 47 ja septembris 14 uudist.

Kuna pensionifondi vahetamine on segasem kui Kört-Pärtli särk, siis lihtsustatult öeldes täitsid inimesed pensionikeskus.ee koduleheküljel pensionimaksete jätkamise avalduse ning vahetasid oma vanad osakud uute vastu, kuid ei leidnud ja/või ei osanud otsida lehelt sellist kohta, kus oleks pidanud märkima, et ta soovib ka tulevased maksed suunata just valitud uude fondi. Ometi peaks see olema ju elementaarne, et kui inimene fondi vahetab, soovib ta ka tulevased maksed uude fondi suunata.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhata sõnul võib aga igal inimesel olla korraga mitme erineva fondi osakuid ja ühe fondi osakute vahetamise otsus ei pruugi olla kuidagi seotud selle otsusega, millisesse fondi inimene soovib osakuid koguda. Kah tõsi. Kuid ehk oleks siiski mõistlikum eeldada, et fondi vahetaja tahab fondi vahetada, mitte teist fondi juurde?

Arvata võib, et praeguse olukorraga on rahul suuremad pensionifondihaldurid SEB ja Swedbank, kelle fondide kentsakatest investeeringutest oleme viimasel ajal palju kirjutada saanud - inimesed lahkusid nende fondidest, kuid jätkavad siiski sissemakseid, formaalselt siis justkui neid edasi usaldades.

Äripäeva arvates vajab asi parandamist - iga inimene peaks kuu jooksul saama oma fondivahetuse uuesti üle vaadata ning vajadusel seda korrigeerida. Meie ettepanekust ei kaotaks keegi, kuna need, kes tõesti tahtsid lisafondi, ei pea oma otsust muutma. Need, kes aga tahtsid fondi vahetada, saavad vea parandada, järgmine võimalus tekiks neil alles aasta pärast.

Autor: ÄP