Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autotööstus võtab rattaid alla
Kuigi kindlust ja suurt rõõmu on veel vara tunda, annab maailma autotööstus siiski juba selgemaid toibumise signaale.
USA oktoobri müüginumbrid olid üsna julgustavad - Ford müüs eelmise aastaga võrreldes 3,1% enam autosid, General Motors suutis müüa 4,1% rohkem, Nissan 5,6% ja Toyotagi lisas veidi. Chrysler pidi siiski tunnistama 30%-list müügi kukkumist. Kogu USA automüük jäi oktoobris eelmise aasta samale ajale küll veidi alla, kuid esimest korda sel aastal müüdi ilma ergutusteta aasta baasil üle 10 miljoni sõiduki.
Oktoobrikuu müüginumbritele lisab kaalu asjaolu, et seda ei toetanud enam valitsuse augustikuus lõppenud romuprogramm. Viimane tähendas vana auto tagastamisel kuni 4500 dollari suurust soodustust uue auto hinnast. Kui programmi lõppemine tõi septembris USA automüügile korraliku, pea neljandikulise müügi kukkumise, siis oktoobrikuu tulemused viitavad juba positiivsematele arengutele - ilma valitsuse ergutuseta on USA autotööstus tasapisi ise hakkama saamas. Kuigi lähematel kuudel võime veel langusi näha, on üsna võimalik, et kõvasti räsida saanud USA autoturg hakkab paika loksuma. Ilus üllatus oli seegi, et Ford suutis lõppenud kvartalis oodatud kahjumi asemel näidata pea miljardini küündinud kasumit. Ilusamaid tulemusi ja paremaid prognoose on avaldanud teisedki autotootjad.
Kui vaadata laiemalt, siis võib rahulikum olla ka kogu globaalse autoturu suhtes, vähemalt selliseid signaale autotootjad annavad. Nii tõstis Toyota oma järgmise aasta märtsis lõppeva majandusaasta globaalse müügimahu veidi üle seitsme miljoni sõiduki. Alles augustis prognoosis maailma suurim autotootja, et müüb aastaga 6,6 miljonit sõidukit. Eelmisel majandusaastal vähenes Toyota müügimaht 15% ehk 7,57 miljoni ühikuni. Uus prognoos peegeldab seega paranevat turuolukorda kogu maailmas, sealhulgas USAs ja Euroopas.
Eile teatas Toyota, et suutis pärast kolme kvartalit septembriga lõppenud kvartalis taas kasumit teenida. Maailma suurima autotootja kasum kukkus eelmise aastaga võrreldes küll 84% ehk 242 miljonile dollarile, kuid ületas siiski turu ootusi. Kogu majandusaastaks ootab Toyota nüüd 2,2 miljardi dollari suurust puhaskahjumit, eelmine prognoos nägi ette 5 miljardi dollari suurust miinust. Lisaks teatas Toyota, et loobub kulude kokkuhoiu eesmärgil vormel 1 sarjas osalemisest.
Paremaid prognoose on viimasel ajal välja öelnud teisedki Jaapani autotootjad. Honda teatas oktoobris, et ootab käesolevaks majandusaastaks esialgsest prognoosist neli korda suuremat ehk 1,7 miljardi dollari suurust kasumit. Sel nädalal avaldas ka Nissan, et prognoosib järgmise aasta märtsiga lõppevaks majandusaastaks endise 1,8 miljardi dollari suuruse kahjumi asemel nüüd 0,44 miljardi dollari suurust kaotust. Sealjuures suutis Nissan ka lõppenud kvartalis pakkuda üllatavalt hea tulemuse - kolme kuuga teeniti 270 miljonit dollarit kasumit, sarnaselt Toyotaga pidi ka Nissan eelnenud kolmel kvartalil kahjumit tunnistama. Jaapani autotootjatel aitab paremini hakkama saada valitsuste võetud suund ökonoomsetele autodele.
Kui autode müük USAs on andmas lubavaid stabiilsusmärke, ent on sarnaselt Euroopaga endiselt habrastel alustel, siis üsna korralikku leevendust pakub õnneks Hiina turg, kus automüük aina kasvab. Näiteks müüs Nissan Hiinas majandusaasta esimese kuue kuuga 48% rohkem autosid kui mullu samal ajal.
Veidi kindlust autoturu suhtes võiks sisendada ka General Motorsi otsus Opel endale jätta, mis tähendab, et USA suurima autotootja häda on väiksem, kui ehk mõni aeg tagasi arvata võis.
Kokkuvõtvalt võiks autotööstuse suhtes seega olla ettevaatlikult lootusrikas, umbes nii nagu maailma võimsamate autotootjate juhid ise oma kommentaarides. Viimased märgivad oma väljaütlemistes ühtemoodi, et autotööstused on kriisiga küll juba üsna hästi kohanenud, kuid ebamäärasus tuleviku suhtes püsib. Üheks suuremaks mureks on endiselt USA kasvav tööpuudus, mis ei tee ka autotootjatele käivete ja kasumiridade parandamise just lihtsaks ülesandeks.