Avatud turg hoiab elektri hinna all madalal

Intervjuu tulevase põhivõrguettevõtja Elering OÜ juhi Taavi Veskimägiga.

Elektriturg toimib loogikas: tootja-turg-müüja-tarbija. Praegu suletud elektrituru olukorras on Eestis neli tegevusloaga müüjat. Samas kindlasti koos NordPooli elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad. Samuti antakse ETS (elektrituru seaduse - toim) muudatustega võimalus tulla elektribörsile ka Vene elektril. Loogiliselt peaks Vene elektri lubamine börsile tooma nad siia turule ka müüjatena. See kõik peaks sundima ka Eesti Energiat pakkuma paremat hinda.

Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2 kaugusel.

Ma usun, et Eesti julgeoleku, keskkonna ja majandusliku konkurentsivõime eesmärke arvestades tekivad parimad lahendused Eesti ja Baltimaade integreerimisel suuremate elektrisüsteemidega.

Administratiivne hind on tulevikus, arvestades Eestis elektritootmisesse vajaminevaid investeeringuid ja võimalikku CO2 hinda, kindlasti kõrgem baltoskandia integreeritud turu tehtavast hinnast. NordPooli hinnas on CO2 hind juba sees, meil praegu pole.

Vaakumis turust, kus Narva Elektrijaamad teeksid turu väga kõrge hinna, võidaksid kõige enam teised siinsed elektritootjad. Tarbijatena tuleks see meil kinni maksta. Seega ühendused on kõigi tarbijate huvi.

Küsimus on subsideeritud tootjatest tekkivatest moonutustest turul. Meil saab olema kaks toetust. 1,2 miljardit hakkavad saama Narva jaamad, kui kaks uut plokki ehitatakse, ja veelgi enam toetust saama hakkavad taastuvtootjad. Subsideerime halvimal juhul ca 2,5 miljardi ulatuses aastas elektritootmist. Mille nimel?

Leedu turg on isoleeritud, sealne hinnasurve pärast Ignalina sulgemist meid ei mõjuta. Ka Soomes on seoses energiamahuka tootmise kokkutõmbumisega tekkimas suur võimsuste ülejääk.

Kui vaadata praegu majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, siis Eestis ja Lätis on tootmisvõimsusi kõvasti üle, mitte puudu.