Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avatud turg hoiab elektri hinna all madalal

Kadrin Karner 16. november 2009, 00:00

Intervjuu tulevase põhivõrguettevõtja Elering OÜ juhi Taavi Veskimägiga.

Paljud ettevõtted ei tea praegu, kelle poole peaks vaatama, kui nad tahavad elektrit osta.

Elektriturg toimib loogikas: tootja-turg-müüja-tarbija. Praegu suletud elektrituru olukorras on Eestis neli tegevusloaga müüjat. Samas kindlasti koos NordPooli elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad. Samuti antakse ETS (elektrituru seaduse - toim) muudatustega võimalus tulla elektribörsile ka Vene elektril. Loogiliselt peaks Vene elektri lubamine börsile tooma nad siia turule ka müüjatena. See kõik peaks sundima ka Eesti Energiat pakkuma paremat hinda.

Ütlesite möödunud nädalal toimunud üritusel Konkurentsipäev 2009, et küsimus on selles, kui kaugel tegelikult on Eesti avatud elektriturust täieliku konkurentsituru tähenduses. Kui kaugel me sellest siis oleme?

Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2 kaugusel.

Ütlesite ka, et olete ise turu ja ühenduste usku. Mida sellega mõtlesite?

Ma usun, et Eesti julgeoleku, keskkonna ja majandusliku konkurentsivõime eesmärke arvestades tekivad parimad lahendused Eesti ja Baltimaade integreerimisel suuremate elektrisüsteemidega.

Elektrienergia suurtarbijad võitlesid hiljuti tugevalt elektrituru avamise edasilükkamise eest. Kas avamist oleks üldse võimalik edasi lükata ja kas selleks oleks vajadus? Milliseks kujuneb elektri hind avatud turul?

Administratiivne hind on tulevikus, arvestades Eestis elektritootmisesse vajaminevaid investeeringuid ja võimalikku CO2 hinda, kindlasti kõrgem baltoskandia integreeritud turu tehtavast hinnast. NordPooli hinnas on CO2 hind juba sees, meil praegu pole.

Vaakumis turust, kus Narva Elektrijaamad teeksid turu väga kõrge hinna, võidaksid kõige enam teised siinsed elektritootjad. Tarbijatena tuleks see meil kinni maksta. Seega ühendused on kõigi tarbijate huvi.

Mainisite ka elektrituruseaduse eelnõu, millega makstakse taastuvenergia toetust, millest osa läheb ka Narva Elektrijaamade uuendamiseks ning kogu raha tuleb lõppude lõpuks ikkagi meie kõigi taskust.

Küsimus on subsideeritud tootjatest tekkivatest moonutustest turul. Meil saab olema kaks toetust. 1,2 miljardit hakkavad saama Narva jaamad, kui kaks uut plokki ehitatakse, ja veelgi enam toetust saama hakkavad taastuvtootjad. Subsideerime halvimal juhul ca 2,5 miljardi ulatuses aastas elektritootmist. Mille nimel?

Kui see hind tuleb praegusest kõrgem, kas me ei peaks kartma, et see meie ettevõtetel, tööstustel, kes peaks majanduse taas tõusule vedama, jalad alt tõmbab?

Leedu turg on isoleeritud, sealne hinnasurve pärast Ignalina sulgemist meid ei mõjuta. Ka Soomes on seoses energiamahuka tootmise kokkutõmbumisega tekkimas suur võimsuste ülejääk.

Kui vaadata praegu majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, siis Eestis ja Lätis on tootmisvõimsusi kõvasti üle, mitte puudu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing