Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aasia otsib spunki

Romet Kreek 17. november 2009, 00:00

Nädalavahetusel aset leidnud Vaikse ookeani maade tippkohtumisel Singapuris näpuga kellegi peale ei näidatud, kuigi seda kardeti.

Hiina jüaani tugevnemisevajaduse teema on juba küllalt vana. Majanduskorraldus, mille põhjal USA tarbija ostab Hiinas toodetud kaupa Hiina laenuraha eest, ei näi jätkusuutlik, kuid ega asemele ei ole ka midagi pakkuda. Vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi ei osata. Arvati, et Aasia liidrid ühinevad USAga, et nõuda Hiina raha hinna määramist (loe: tugevdamist). Ka teised Aasia riigid on hädas odava jüaaniga, mis sarnaselt USA dollariga allapoole triivib ja parandab Hiina toodangu konkurentsivõimet teiste Aasia tootjate suhtes nii nende koduturgudel kui ka USAs. Märgiti küll ära, et riigid peaksid rohkem liikuma vabalt kujunevate valuutakursside suunas, kuid Hiinat lõppavalduses ei mainitud. Maailma suurim USA valitsuse võlakirjade omanik Hiina on mures dollari ja USA majanduspoliitika pärast.

"Maailma majandussüsteemi sisseprogrammeeritud probleemid tuleb lahendada nende tekkekohtades," ütles kõnet pidades Hiina president Hu Jintao. "Püüe taastada maailma majanduskasvu on ahistatud ebakindlusest ja destabiliseerivatest faktoritest," ütles Hu Jintao. " Me peame kasutama finantskriisi võimalusena vaadata tõsiselt üle kriisi põhjuseid."

21 riigist koosnev majandusühendus lubas astuda vastu protektsionismile. Et majanduse taastumine ei ole tugevatel jalgadel lubati säilitada majanduse elavdamise meetmed, kuni majanduskasv on vastupidav.

Investoritele näib see tähendavat, et dollari nõrgenemine jääb probleemiks, sest abimeetmetega jätkamine tähendab seda, et Hiina saab selleks kasutada sääste, USA ja Jaapan aga peavad taas seda abiraha juurde trükkima või võlakirjade vormis kaasama. Kui raha trükitakse juurde ja kaupade kogus ei kasvaks, siis on see justkui kutse toorainetesse panustamisele. Nõrgenev dollar lööb kulla rohkem särama, aga ka kõrgemat tootlust pakkuvad valuutad. Aktsiaturgudele on ilmselt meeldiv, et abipaketid jäävad töösse. See tähendab kaudset tuge majandustele ja ettevõtetele. Kuid ega silmapiir ei ole pilvitu. Kardetakse päris tõsiselt seda, et USA läheb võlakirjade vormis raha laenamisega liiale. Kuigi USAs lähiajal inflatsiooni hoogustumist ei kardeta, on optsiooniturg hakanud ostma nägemust, et USA võlakirjade tootlused hakkavad kasvama ja seda tänu massiivsetele uusemissioonidele. Intressivahetuslepingute vormis võlakirjatootluste kasvu suhtes kaitse ostmise hind on krediiditurgude külmumise eelse 2007. aasta augusti tasemega võrreldes Barclaysi andmete põhjal kasvanud peaaegu 40 korda. Kelle käes on võlakirjad ajal, kui võlakirjatootlused kasvavad, näevad võlakirjahindade langust ja oma portfelli kahanemist. Paistab, et keskpangad on aastate pikkuse passimise järel aktiivseks muutnud ja ei ole nii rahul USA valitsuse paberites reservide hoidmisega. Hakatud on otsima kaitset ja sellest ilmekaimateks näideteks lähiajaloost on India ja Sri Lanka keskpankade kullaostud. Paistab, et mõttetu rahandussüsteemi igand kuld, mis midagi ei tooda, on muutumas taas ka keskpankade seas popimaks, võrreldes intressiteenivate varadega. Vahest ei kata väike intressitulu ära ohtu võrreldes võimaliku valuuta väärtuse kahanemisega?

Aasia aktsiaturud ja toorainete hinnad reageerisid sündmusele tõusuga. Kuld kerkis tipptasemele (1133 dollarit), kuna USA dollar nõrgenes.

"Pikaajaline USA dollari suund on alla ja seetõttu on investorid alati valmis ostma naftat ja teisi tooraineid," lausus Bloombergile Purvin & Gertzi konsultant Victor Shum. "Naftal on erinevalt kullast piiratud tõusuruum, mis on tingitud nõudlusest ja pakkumisest. Kuld on ülim turvasadam."

"Piirkonna riigid ei soovi Hiina majanduse takerdumist, kuna selle maa majandus veab maailma majanduse taastumist," ütles Mitsubishi UFJ Securitiese peadiiler Minoru Shioiri. "Sellist võimalust ei ole, et Hiina laseb jüaanil kõvasti tugevneda. Dollar jääb müügisurve alla kõrgema (intressi)tootlusega valuutade suhtes."

"Kõigil tasemetel investorid alates eraisikutest ja lõpetades keskpankadega tõesti hajutavad oma portfelle," ütles CWA Global Marketsi analüütik Toby Hassall. "Võime enne aasta lõppu näha kulda suundumas 1150 dollari suunas, mis on suuresti nõrgeneva dollari tagajärg."

USA president Barack Obama suundus Singapurist riigivisiidile Hiina, kus mitmete kõrgete ametnike sõnavõttudega loodud foon ei olnud meeldiv.

Hiina pangandusjärelevalve juht Liu Mingkang on öelnud, et nõrk USA dollar ja madalad USA intressid on viinud massiivse spekulatsioonini ja kasvatanud üle maailma varade mulle.

Hiina kaubandusministeeriumi pressiesindaja ütles eile hommikul, et oleme alati tundnud USAd ja läänt kui vaba kaubandusega majandusi, kuid nüüd on näha protektsionismi. Ollakse mures USA hiiglasliku defitsiidi ning nõrgenevast dollarist tingitud USA väärpaberites hoitavate valuutareservide väärtuse kahanemise pärast. Kardetakse, et USA on enda majanduse päästmise nimel valmis ohverdama Hiina majandushuvid, kirjutas WSJ.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing