Välisvedajale lubatud vaid ajutised juhuveod

Paari kuu eest pöördusid Eesti veofirmad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, uurimaks, mis alustel osutavad kahel Nordecon Infra Virumaa tee-ehituse objektil teenust Läti veokid. Ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene kinnitas, et politsei käis objekte kontrollimas ning tõepoolest tuvastati, et veoteenust osutavad lätlased.

"ELi määrus, mis reguleerib kabotaažvedusid, jõustub eeldatavasti kevadel. Meil on vedude reeglistik sõnastatud praegu vaid väga üldsõnaliselt: teha võib juhuslikku laadi vedusid. Pikaajaliste lepingute sõlmimine, mida on kahtlemata ka veod teede-ehitusel, sinna alla kindlasti ei lähe," selgitas Vene.

Uus määrus hakkab asendama praegu kehtivaid, mille järgi võib ilma erilubadeta teha teises ELi liikmesriigis pärast rahvusvahelise veo raames koorma mahalaadimist maksimaalselt kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul.

Oktoobris maanteeametile, erialaliitudele ja ettevõtetele saadetud märgukirjas palub ministeerium ettevõtjatel, kelle hankelepingud on seotud riigisiseste autovedude tellimisega, lisada oma hankelepingutesse tingimused, mille kohaselt peavad ettevõtjad välisriigi registreerimismärkidega sõidukite kasutamisel riigisisestel vedudel järgima Eestis kohaldatavaid kabotaažvedude nõudeid. See tähendab, et enne kabotaažveoteenuse osutamise algust peab vedaja kindlasti taotlema sellekohase loa.

"Riigihangete puhul tuleks täpsustada hankemenetluse reegleid: milliseid tingimusi alltöövõtjatele ja vedajatele rakendada. Teenus peab vastama autovedu reguleerivatele õigusaktidele. Seaduserikkumise puhul, nt kui Läti vedaja tuleb Eestisse kabotaažvedu tegema ja rikub ajutisuse põhimõtet, saab karistada vaid vedajat," rääkis Vene.

"Välisvedajate Eestis tegutsemine häirib juhul, kui nad sisenevad riiki ja teevad vedu, millel puudub ajutine iseloom. Eestis pole paraku täpselt kehtestatud, mida see "ajutine" tähendab," nentis autoettevõtete liidu direktor Villem Tori. Tema hinnangul pole välisvedajate kasutamine näiteks teede-ehitusel ajutise iseloomuga, kuna tegemist on ühe konkreetse objektiga, millel on algus- ja lõpptähtaeg.

Massilist veoteenuste osutamist lõunanaabrite poolt ei kinnita ei Vene ega Tori. "Probleemi ulatust on raske hinnata. Rikkumise saab tuvastada vaid politsei. Tõsi, on näha teiste riikide numbrimärkidega sõidukite tegutsemist Eestis, aga kahtluste korral tuleb tegevusse astuda järelevalveorganitel. Veose tellija saab kontrollida ja vaadata, kellele on teenuste eest makstud," sõnas Tori.

Põhjus, miks mõned ettevõtjad välisriikide vedajate teenuseid eelistavad, on Eesti vedajatest madalam hind.

"Mida selle madala hinna all mõeldakse? Kui välisvedaja teenus on näiteks 15% odavam, siis see tähendab, et riigil jääb 15% makse saamata," märkis autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.

EST Trans Kaubaveod ASi omanik Sulev Saareväli pole välismaalaste maksuvaba tegutsemisega Eestis rahul. "See on loomulikult ebavõrdne! Iga päev lätlased-leedulased tambivad hindu alla," avaldas ta pahameelt. Saareväli sõnul pole vedajatel siinkohal erilist otsustusõigust, kuna tegemist on riikidevahelise kokkuleppega.

"Skandinaaviamaade vedajad ei tule siia oma maksusüsteemi tõttu tiirutama. Vaadates aga lätlaste-leedulaste poolelt, siis majandusolukord on ju neil kehvem," sõnas Saareväli, kes loodab, et ka Lätis-Leedus saabub aeg, mil maksutrikkidele enam läbi sõrmede ei vaadata.

Autor: Tea Taruste