Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroliit ja Venemaa popsutasid rahupiipu
Tippkohtumisele eelnenud ELi-Venemaa vahelised pinged ja Venemaa peaaegu et keeldumine Stockholmi kui mitteneutraalsele pinnale tulemisest olid kui peoga pühitud. Ainus küsimus, milles osapooled tundusid eri meelt olevat, on inimõiguste küsimused Venemaal, mis on päevakorda kerkinud seoses Kaukaasiaga, kus inimõigusorganisatsioonid väidavad, et riik ei uuri hiljutisi inimrööve ja mõrvu.
Barroso sõnul on ELil ja Venemaal teistes küsimustes üksmeel. Ta avaldas lootust, et kahe nädala pärast Kopenhaagenis toimuv kliimakonverents on murranguline ja Venemaa on ELiga nõus, et süsinikuemissioone tuleks vähendada 2012 aastaks 20-25%.
"Poliitikud püüavad omavahel läbi rääkida ja see on hea. Aga me ei saa looduse ja teadusega läbi rääkida," rõhutas ta kliimaküsimuste lahendamise hädavajalikkust.
Ka Venemaa president Dmitri Medvedev rääkis "teiste kolleegide" veenmise vajalikkusest, mis tähendab, et kliimaküsimustes ollakse ELiga samas paadis. Kuid siiski kõnelesid ELi ja Venemaa juhid endiselt kaheetapilisest kliimaleppest, mis tähendab, et siduvat lepet Taanis siiski veel ei sõlmita.
Samuti leiti Barroso sõnul, et ELi ja Venemaa uus leping peaks puudutama energiaküsimusi, mis võiks mõlemale partnerile luua nn win-win olukorra.
Kuigi kohtumise eel avaldasid ELi poliitikud lootust saada Venemaalt nn hoiatusmehhanismi, mille abil vältida mulluste Ukraina sündmustega sarnaseid situatsioone, siis pressikonverentsil täpsemalt sel teemal ei räägitud.
Barroso ütles, et üks oluline eesmärk on ka ELi ja Venemaa majandussuhete moderniseerimine, mis peaks lihtsustama inimeste ning tööjõu liikumist ja teadlaste-üliõpilaste vahetust. Samuti kinnitas ta, et euroliit toetab Venemaa vastuvõtmist WTOsse.
Medvedevi sõnul tuleks kehtestada ELi ja Venemaa vahel viisavabadus, sest praegune süsteem vaid takistab inimeste liikumist ja äri ajamist.
Rootsi raadio ajakirjanik püüdis võidukatele nägudele ka murepilvi tuua, küsides Rootsi-Vene suhete kohta, mis pingestusid pärast seda, kui Rootsi välisminister Carl Bild võrdles Venemaa sissetungi Gruusiasse Natsi-Saksamaa vägede marssimisega Kesk-Euroopasse.
"See oli liialdus," ütles Medvedev. "Venemaa ja Rootsi suhted on pikad, sisaldades kõike, nii sõprust kui ka sõdu. Sellepärast oleme olnud ka väga tundlikud. Aga meie kohtumine kinnitas, et meil on tahet suhet parandada igas dimensioonis, kliimaküsimuses, majanduses ja mujal."
Ajakirjanike küsimusele, kui kindel on eesistujamaa Rootsi peaminister, et homme saab EL uue presidendi, ütles Frederik Reinfeldt, et ta peab veel sellega täna (eile - toim) õhtul tegelema.
Reinfeldt on enda sõnul helistanud läbi liikmesriikide riigipead ning nad ei ole kõik uue juhi suhtes ühel arvamusel. "Mul on veel ühele helistada jäänud. Aga selge on see, et teda peab aktsepteerima enamus, nagu ka ELi parlament ja Barroso."