Buumi ajal soetatud kinnisvara

Piret Reiljan 25. november 2009, 00:00

Kuna peamiselt Eesti turule keskendunud kinnisvarafond tegi suurema osa oma investeeringuid kinnisvarabuumi harjal 2005.-2006. aastal ning kasutas lisaks osakuomanike paigutatud 370 miljonile kroonile ka umbes sama suurt laenuvõimendust, siis sõltub pensionikogujate ning teiste investorite saatus sellest, kui palju jääb fondil pärast osakuomanikule laenude tagasimaksmist üldse raha järele.

Fondi projektide suurimad võlausaldajad on Svenska Handelsbanken ja Nordea Bank Finland, aga laenuraha on mängus ka Swedbankil, SEB-l ja Danske Bankil.

"50% võimendus on kinnisvarafondi puhul pigem madal. Turu kõrghetkel oli kommertskinnisvaraobjektide laenude maht 80-90% varade väärtusest," sõnas sel suvel EEREIFi fondi tüürima hakanud Gren Noormets ja selgitas, et laenud on konkreetsete varade põhised vastavates tütarettevõtetes ning laenajateks on kommertspangad.

Fondi käekäigu kohta saabki värskeima info 2009. aasta I poolaasta aruandest, kuna vahepeal toimunud sündmusi fondijuht kommenteerima ei soostunud. Võrreldes 2008. aasta keskpaigaga näitas fond aastaga ligi 40% miinust.

Kinnisvarafondi üks suuremaid omanikke SEB Progressiivne Pensionifond oli esimese poolaasta lõpuks investeeringu väärtust 45% alla hinnanud (68 miljonilt 38 miljonile). "Meie antud hindamisväärtus kajastab meie jaoks täpsemalt fondi osaku väärtust," kommenteeris allahindlust SEB Progressiivse Pensionifondi juht Vahur Madisson.

"Fondi hetkeseis annab alust muretsemiseks, samamoodi nagu kõik teised investeeringud Baltimaades. Investeerisime kinnisvarafondi, et pensionifondid saaksid osaleda Balti riikide kinnisvaraturu arengus," selgitas Madisson tehingu tagamaid ja lisas, et see oli üks väheseid võimalusi investeerida kohaliku meeskonna juhtimisel Eesti kinnisvarasse.

Swedbank näitab teise samba fondiraportites, et EEREIFi osakutest teeniti investoritele hoopis tulu.

Panga pensionifondide fondijuhi Jelena Fedotova sõnul on nad investeeringu hindamisel arvestanud Gildi hinnangut. "Võrreldes tipuga on meie investeeringu väärtus selles fondis vähenenud pea 60% võrra," möönis aga Fedotova. "Ostsime suure osa EEREIFi fondi osakutest järelturult oluliselt alla turuhinna ja seda ajal, kui majandusel läks hästi ja keegi osanud nii ulatuslikku kinnisvara hindade kukkumist ette näha," rääkis Fedotova. Ta nentis, et pangas ollakse teadlikud, et fondi portfellis on objekte, mille rendivoog ja majanduslik seis ei ole praegu just parimas olukorras, ent umbes nelja aasta jooksul, mis on jäänud fondi lõpuni, võib olukord siiski palju muutuda.

Lisaks kinnisvarainvesteeringutele leiab EEREIFi portfellist ligi 40 miljoni krooni eest Gildi riskifondi Arbitrage võlakirju. Fondijuht teatas, et iseenda fondi investeerimisega tegu ei ole.

"Gild Arbitrage'il on eraldiseisev ja sõltumatu fondivalitseja ning fondijuht. Meie seisame EEREIFi investorite huvide eest ning Arbitrage'i fondivalitseja seisab oma investorite huvide eest," kinnitas EEREIFi fondijuht Gren Noormets. Võlakirjade tagatiseks on Bulgaaria investeeringud, kuna ka meil endil oli juba kogemusi Bulgaariasse investeerimisega, sõnas fondijuht.

"Seda investeeringut võib praegu pidada ebaõnnestunuks, kuid meile teadaolevalt on võlakirjad tagatud varadega. Seetõttu loodame, et EEREIF suudab tagatised peagi realiseerida," kommenteeris Arbitrage'i võlakirjadesse investeerimist SEB fondijuht Vahur Madisson.

"Loomulikult pole me rahul sellega, et kinnisvarainvesteeringutega tegelev fond ühel momendil otsustas oma põhifookuse kõrval paigutada vahendeid teistesse sektorisse peale kinnisvara ehk Arbitrage'i võlakirjadesse," oli rahulolematu ka Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova.

Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm ütles suvel Äripäevale, et nimetatud tehing sõlmiti inspektsiooni andmetel 2005. aastal, mil EEREIT tegutses veel tavalise äriühinguna ja seetõttu oli tehing korrektne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing