Teemant lööb portfelli särama

Silvia Viidik 27. november 2009, 00:00

Pärast võimast uperkuuti aktsiaturgudel on investorid ilmselt aina enam hakanud aru saama, et lisaks virtuaalselt kasvavale varale on tegelikult päris hea omada ka midagi füüsiliselt kallist, mida saab käega katsuda ja vajalikul hetkel müüa.

Just seetõttu on sel aastal taasavastatud või täpsemalt, muudetud mõnevõrra kättesaadavamaks teemantidega kauplemine. Kuigi teemantidel pole olnud sellist kindla pelgupaiga staatust nagu kullal ja ka hinnad on volatiilsemad, paistavad nad suure kullapalaviku taustal aina paremate investeeringutena.

Alles hiljuti peeti vääriskivisid kauplemiseks liiga vähelikviidseks ning ka usaldusväärseid oksjoneid, kus nad peamiselt omanikku vahetasid, oli ja on suhteliselt vähe.

Loodus tühja kohta ei salli ning ainuüksi sel aastal on avatud päris arvukalt investeerimisfonde, mis on keskendunud just teemantidele.

Lisaks on olemas ka börse, kus teemantidega kaubelda saab. Näiteks avas ABN Amro jaanuaris Belgias DODAQ online-kauplemise (Dealers Organisation for Diamond Automated Quotes), mis püüab ületada traditsioonilisi kalliskividega kauplemise barjääre, nagu suured kulud ja väike likviidsus. Samuti on olemas rahvusvaheline IDEX teemandibörs.

Börsid on kahtlemata selles valdkonnas üsna tänuväärsed, sest oksjonil kaubeldes tuleb kalliskivile või ehtele otsa üsna kopsakas tasu oksjonimajale.

Wall Street Journali andmetel maksab ostja oksjonimajale iga kalliskivi eest umbes 25protsendilise preemia ning lisaks ka käibemaksu lõpliku müügihinna pealt.

Müüja maksab teenustasu, mis jääb 10-15 protsendi piiresse müüdava eseme hinnast ning võib ulatuda 150 000 naelani.

See tähendab, et oksjoni korraldaja teenib iga müügiga umbes 40 protsenti tehinguhinnast.

Mõned eksperdid on teemantide kui investeerimisvormi suhtes küll pisut kahtlevad ning peavad neid siiski pigem kantavaiks väärisesemeteks.

"Nagu kunsti, ei soovitaks me kellelgi osta teemante investeerimise eesmärgil. Inimesed peaksid neid ostma kandmise naudingu ja ilu pärast," märkis Sotheby kunstioksjonimaja Euroopa ja Lähis-Ida juveeliüksuse juht David Bennett. Aga miks mitte ka mõlemal eesmärgil korraga?

Kui osta kalliskive investeerimise mõttega, peaksid nad olema suured ja värvilised, soovitas Ühendkuningriigi juveelifirma Boodles gemmoloog Holly Midwinter-Porter. Kalleimad on roosad, punased ja rohelised juveelid oma harulduse tõttu - neid leidub vaid üksikutes kohtades üle maailma. Tootlus võib tema hinnangul aastas kujuneda kahekohaliseks.

Üldse on värvilisi kalliskivikesi maailmas vaid alla protsendi. Suurimad neist on kuulsad lausa nimeliselt ja neid saadab pikk ajalugu ja omajagu müüte.

Kuulsaid teemante teatakse ka nende nimekate endiste omanike järgi, mis on samuti üks hinnakomponent. Näiteks vahendas endine Christie'se oksjonimaja oksjonijuht ja üks Dazzling Capitali loojatest Humphrey Butler viis aastat tagasi 4,5 miljoni dollarilise tehingu Louvre'iga, kus muuseum ostis ajaloolise väärtusega smaragdide ja teemantidega kaelakee ja kõrvarõngad, mille Napoleon kinkis pulmadeks oma teisele abikaasale Marie Louise'ile. Maailma üks tuntumaid ja suuremaid teemate, 45,52 karaati kaaluv sügavsinine Hope ehk Lootus Indiast on müüdi järgi lausa neetud.

Kuigi see aasta pole luksustööstuse ja sealhulgas teemantide jaoks olnud just ülemäära helde, ootab maailma suurima kaevandaja De Beers Groupi tegevjuht Stephen Luffier tulevikus kalliskividele tugevat hinnatõusu. Tema hinnangul hakkab pärast seda langusaastat suuremat rolli mängima teemandikaevanduste nappus ja kasvav nõudlus Hiinas ja Indias.

Viimastesse riikidesse on palju usku ka ehtevoolija TTF Studio juhil Frank Wul, kes peab järgmisel kümnel aastal Hiinat maailma suurimaks juveelitarbijaks. Hiina hiilgus seisab tema suuruses ja seal on endiselt palju ka piisavalt raske rahakotiga inimesi.

Kalliskividesse investeerimine on küll pigem rikkamate investorite pärusmaa, aga muutub tänu börsidele ilmselt tulevikus kättesaadavamaks ka laiemale seltskonnale. Kullainvesteeringule on see ehk ka emotsionaalselt väärtuslikum alternatiiv.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing