Eesti elab eilsest uuenenud Euroopas

Sirje Rank 02. detsember 2009, 00:00

Kriitikute arvates krabab aga Brüssel endale vaid jälle võimu juurde, suutmata end soleerivate liikmesriikide tõttu ühisrindena maksma panna.

Lepinguga saab Euroopa Liit iga kuue kuu tagant vahetuva juhi asemele alalise eesistuja, mis tähendab, et Rootsi peaminister jääb selles rollis viimaseks. Järgmised 2,5 aastat juhatab Euroopa valitsusjuhtide nõupidamisi Belgia endine peaminister Herman Van Rompuy.

Van Rompuy aadressil on kõlanud kriitika, et tegemist on ilmetu "halli hiirega", kuid näiteks Euroopa Komisjoni omaaegne legendaarne president Jacques Delors kiidab valiku heaks. ELi n-ö presidendi roll on kiirendada seadusloome protsessi, mitte esindada Euroopa Liitu nii nagu Barack Obama esindab USAd.

Euroopa Liidu ühine välisesindaja Catherine Ashton võttis eile teatepulga üle Javier Solanalt.

Eurot kasutavate riikide rahandusministreid koondav eurogrupp saab lepinguga ametliku staatuse ja 2,5 aastaks valitud eesistuja, et teha majanduspoliitikas järjest tihedamat koostööd.

Uue lepingu järgi peaks aastast 2014. kahanema Euroopa Komisjoni volinike arv, kuid Iirimaale lubati tänavu oktoobris toimunud rahvahääletuse eel, et igale riigile jääb siiski oma volinik alles.

Senisest oluliselt suurema rolli saab Euroopa Parlament, mille liikmete arv kasvab ning mis saab ligi 40 uues valdkonnas kaasotsustamise õiguse. Sealhulgas põllumajanduspoliitikas ja energiajulgeolekus. Ka hakkab parlament otsustama ELi eelarve üle.

ELi otsustamisprotsessi lihtsustamiseks kaob uue lepinguga paljudes valdkondades liikmesriikide vetoõigus - näiteks asüüli- ja immigratsioonipoliitikas. Samas välis- ja kaitsepoliitikas ning maksuküsimustes jääb konsensuse nõue jätkuvalt kehtima.

Rahvusriikide parlamendid saavad ELi seadusloomes suurema kaasarääkimise õiguse - kui kolmandik eelnõu tagasi lükkab, tuleb Euroopa Komisjonil see ümber teha.

Esmakordselt on ELi ühiste eesmärkide seas nimetatud energiat ning nüüdsest on olemas ka klausel, mis võimaldab EList lahkuda.

Oluline on seegi, mida leping ei sisalda. Enam ei nimetata seda konstitutsiooniks, ei ole viiteid ei Euroopa hümnile ega kristlikele juurtele.

Viimastest tõketest sai kaheksa aastat töös olnud leping üle, kui iirlased sellele teistkordsel rahvahääletusel lõpuks "jah" ütlesid ning Tšehhi president Vaclav Klaus lepingu novembris viimase riigijuhina allkirjastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing