Tallinna börsi firmad, pidage vastu!

02. detsember 2009, 00:00

Pole vist kellelegi üllatus, et ettevõtted on praegusel ajal sunnitud tegutsema keerulises keskkonnas.

Kahanenud nõudluse ja marginaalisurve tingimustes väljuvad rasketest aegadest võitjana tugeva finantspositsiooniga ettevõtted, kes lisaks ellu jäämisele suudavad asjaliku juhtimise tulemusena tavaliselt uue tõusu hakul ennast nõrgemate konkurentidega ka paremasse positsiooni mängida.

Vaatame üle, millises finantsseisus on Tallinna börsi ettevõtted ja kuidas nende seis on kvartaliga muutunud. Märgin ära, et antud kirjutis ja juuresolev graafik ei keskendu ettevõtete praegusele ja tuleviku kasumiteenimisvõimele või rahavoogudele, mistõttu viimaseid puudutan tekstis vaid riivamisi.

Samuti tasub silmas pidada, et erinevatel tegevusaladel on oma eripärad, mistõttu välja toodud kordajaid päris üheselt ettevõtete vahel võrrelda ei maksa.

Siin on heaks näiteks Tallinna Kaubamaja, kelle maksevõime kordaja on iseenesest pankrottikuulutavalt madal, ent samas on Kaubamajal jaeettevõttele iseloomulikult varade maht kõrge. Kui Tallinna Kaubamaja suudab oma käibe sarnaselt senisele hoida heal tasemel, siis pole siin muretsemiseks põhjust.

Vaatame siis veel mõnda ettevõtet lähemalt.

Norma äri on saanud suure löögi - müük on sisuliselt pooleks kukkunud. Samas on rahavood suudetud hoida korralikena, mistõttu ettevõtte ülivõimas likviidsus ja üldine finantsseis on kolmanda kvartaliga veelgi tugevamaks muudetud. Tänu raha juurde tootmisele ja niigi väikeste võlgade veelgi madalamaks viilimisele oli Norma kolmandas kvartalis Tallinna börsi edukaim likviidsusparandaja. See tähendab, et ettevõtte maksevõimekordaja paranes protsentuaalselt teise kvartali lõpu seisuga kõige enam. Venemaa valitsuse äsja teatatud rahasüst AvtoVAZi ehk Norma suurklienti on muidugi hea uudis ka Tallinna börsi finantsilisele raudmehele.

Paradoksaalsel kombel paraneski kolmanda kvartaliga kõige enam nende ettevõtete likviidsus, kes seda tegelikult ei vajanud - sarnaselt Normaga tootis ka siiani mõnusalt turvaline Tallinna Vesi jälle raha juurde ja vähendas lühiajalisi kohustusi.

Normast eristub Tallinna Vesi aga pikaajaliste kohustuse poolest - kui Normal need puuduvad, siis Tallinna Veel on neid mõistlikus koguses. Samas tänu oma äri isepärasusele võiks rahalehma staatuses Tallinna Vesi ilma konkurentsiameti kriitikata väljavaadete mõttes olla kindlamatel alustel kui Norma.

Likviidsusparandajate esikolmikusse on end huvitaval kombel pressinud ka kahjumittootev Baltika, kes surus ennast sinna tänu lühiajaliste kohustuste vähendamisele ja ka madalale võrdlusbaasile. Baltika korjas kvartaliga aktsiaemissioonist juurde 40 miljonit krooni, samuti võeti juurde laenu. Rõivaketi likviidsus on sellele vaatamata endiselt kriitiline, mistõttu ettevõttel on jätkuvalt vaja keskenduda oma varude rahaks muutmisele.

Mõneti kontrastne on Olympic Entertainment Group, kelle käibed on sarnaselt Normaga võimsalt tagasi andnud, samuti on viimastel kvartalitel näidatud võimsaid kahjumeid. Ometi on kasiinokett aga üks tugevama finantspositsiooni ja parema likviidsusega ettevõtteid Tallinna börsil. Siin on kaasa aidanud ettevõtte keskendumine rahavoogudele. Kolmanda kvartali lõpus oli Olympic finantspositsiooni ja likviidsuse mõttes samas seisus nagu kolm kuud varem. Võib uskuda, et Olympicu suured kulude kokkutõmbed on läbi, negatiivse rahavooga kasiinod kinni ja ees ootab parem aeg. Olympic on ka üks neid ettevõtteid, kes konkurentidega võrreldes on ennast paremasse positsiooni viinud ning peaks seetõttu turu taastumisest ka rohkem kasu lõikama.

Arco Vara likviidsuskitsikust peaks aasta viimases kvartalis leevendama kolmes ettevõttes osaluste müümine, ent turu nõrkuse jätkudes võib sellest leevendusest piisata vaid lühikeseks ajaks.

Ja lõpuks üks huvitav seik, mis bilansse uurides taas esile kerkis. Kuigi Harju Elektri maksevõime on mõneti tagasi andnud ja ettevõte paikneb tabelis allpool, on see mõneti teenimatu - juhid on Harju Elektri siiani kriisist läbi juhtinud vägagi filigraanselt. Varud tehti aasta esimesel poolel olulises osas oskuslikult rahaks, mille tulemusena on Harju Elektrisse esimese 9 kuuga isegi rohkem raha sisse voolanud kui mullu samal ajal. Kolmandas kvartalis on varude tase taas veidi suurenenud, mis võiks olla ka kerge positiivne signaal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing