Paekivi, liiv ja kruus käivad luubi alt läbi

Mais tunnistasid audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida, mistõttu varud ähvardavad enneaegselt otsa saada.

See pani keskkonnaministeeriumi (KKM) välja töötama ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010-2020, mis jõuab lähema paari kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele.

Arengukava eesmärk on selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Tööversioon näeb ette osa keskkonnatasude raha suunamise rikutud maa korrastamiseks.

KKMi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep, kes juhib ka arengukava koostamise töögruppi, ütles, et arengukava tähtis eesmärk on vähendada kaevandamisega kaasnevaid konflikte.

"Arvatakse, et arengukava kinnitamine lahendab kõik probleemid, ent arengukava pole võluvits," selgitas Raudsep. "Selle ülesanne on kõigepealt olukorra selgitamine, seejärel saab kinnitada arengukava rakendusplaani."

Kui arengukava saab valitsuse kinnituse ilmselt järgmise aasta jaanuaris, siis rakenduskava peab Raudsepa sõnul valmima maikuuks.

Muudatus, mille rakendussätted võivad endaga kaasa tuua, on kaevandamistasude tõus.

"Plaanime tasusid tõsta mõistlikult ja eelkõige sellepärast, et stimuleerida alternatiivsete materjalide kasutamist," selgitas Raudsep.

ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube märkis, et ressursitasu tõstmine sisuliselt midagi ei muuda, sest suurim liiva ja kruusa tarbija on riigi teedeehitus ja raha liiguks lihtsalt riigi ühelt arvelt teisele.

TTÜ mäeinstituudi vanemteadur Enno Reinsalu tõdes, et asjade praegune seis ei rahulda ühtegi arengukava koostamises osalevat huvigruppi.

"Kaevandajad kardavad kraanide kinnikeeramist. Vastaspool - ühiskonna keskkonnatundlik osa, kellel ei näi ehitusmaavarasid vaja minevat - seda just nõuabki," iseloomustas Reinsalu. "Ehitusmaavarade vajajatel ja nende riiklikul esindajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) ei ole sedavõrd selget kuvandit, et arengukavva panna konkreetseid maardlaid ja mahtusid, kust, mida ja millal kaevandada."

Majandusministeeriumi nõunik Kunnar Kukk teatas, et MKM ei tee järelevalvet, millised on konkreetsed maardlad või kust peaks kaevandama.

"Meie ülesanne on genereerida infot infrastruktuuriobjektide ja vajaduste kohta. KKM hindab, kust, mida ja millal saab kaevandada," kirjeldas ta. "Tehnilise järelevalve amet kontrollib markšeidermõõdistuste dokumentatsiooni olemasolu, mille põhjal keskkonnateenistused saavad hinnata kaevandusmahtusid."

Kuusalus kolme kaevandamisluba omava ASi Kiiu Soon juhataja Jaak Fuchs tunnistas, et arengukava tulemuste puhul valitseb esialgu teadmatus.

"Minu ootus on, et arengukava muudab karjääride avamise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks," ütles Fuchs. "Praegu kulub neli-viis aastat uuringute alustamisest kopa maasse löömiseni."

Fuchsi sõnul peab arengukava määratlema ehitusmaavarade riikliku vajaduse ja piirkonnad, kuhu see koondub.

Mis puutub kevadel keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lubatud järelevalve tugevdamisse, siis tõesti - Jaak Fuchs kinnitas, et mõne kuu eest käisid keskkonnainspektorid Kuusalu ja Huntaugu karjääre ja firma paberimajandust kontrollimas.

Ehitusmaavarade kaevandamise riikliku arengukava koostajate ees seisab tõsine väljakutse, kuidas tagada karjääride jääkvarude efektiivne kasutamine.

Nimelt juhtub sageli, et karjäärist ammutatakse vaid niipalju, kui mingi lähikonna ehitusobjekti rajamiseks tarvis.

Eriti suuremate tee-ehitusprojektide käigus, näiteks Tallinna-Tartu maanteel avataksegi karjäär vaid n-ö projektipõhiselt mingi renoveeritava teelõigu naabrusse. Kui teelõik valmis, saabub karjääri aga määramata ajaks vaikelu, sest iseäranis täitematerjali pole otstarbekas kaevekohast kuigi kaugele vedada.

Kaevandamisõigus aga säilib kaevandamisloa lõpuni, mis sisuliselt tähendab seda, et kaevekoht võib jääda 15-30 aastaks, sest just nii pikaks ajaks antakse tavaliselt kaevelubasid, seisma nii, nagu ta pärast viimase kopatäie koormasse tõstmist jäi.

Raudsep on seda meelt, et kui ikka on näha, et materjali pole pika aja vältel tarvis kaevandada, siis peaks vähemalt karjääri servad tasandama. "Ent see on ka vaid ajutine lahendus," tunnistas ta murekoha olemasolu.

Mis puutub karjääride laiendamisse, siis arengukava projekti järgi ei tohiks seda teha enne, kui olemasoleva mäeeraldise varu on kasutatud.

TTÜ teaduri Enno Reinsalu hinnangul põhineb praegune kaevandusõiguse tasu verbaalsetel kriteeriumitel, kujutades endast maksuliiki - sisuliselt aktsiisi - mida tööstur maksab kaevandatud maavara mahu pealt.

"Selline süsteem lubab töösturil meelevaldselt hõlvata maavara, seda vähehaaval või üldse mitte kaevandada, hoides nii suuri maa-alasid muuks tegevuseks kasutuskõlbmatuna," nentis ta. "Kümmekond aastat on tõrjutud mäemajanduse spetsialistide ideed mäerendist. See oleks sisuliselt maarendi analoog, mida makstakse hõlvatud looduskapitali eest võrdeliselt selle mahu ja kvaliteediga."

Reinsalu möönis, et projekt on algstaadiumis, mistõttu on raske ennustada, millal see radikaalne samm majanduspõhise maapõuekasutuse suunas astutud saab.

Kui selline maksupõhimõte kasutusele tuleks, kaoks kaeveloa omanikel võimalus jääkvarusid n-ö igaks juhuks külmutada, sest mäeeraldise eest tuleks maksta renti.

Riigikontrolli kevadise auditiga ilmnenud korralageduse järel piinlike faktide ette seatud keskkonnaministeerium asus olukorda parandama ehitusmaavarade kaevandamise arengukava koostamisega.

Suur puudus maardlate loomise, lubade andmise ja kaevandamise haldamise juures on majanduslik põhjendamatus. Valitseb ettekujutus, et maavara on geoloogiline fenomen, mitte maapõuekapital.

Näiteks tööstur, saanud maavara kaevandamisloa ehituslubjakivi kaevandamiseks, võib selle ülipuhast erimit väljata ja müüa ehituskillustikuna, sest ürgsetel reeglitel põhineva maavara geoloogilise uuringu korra kohaselt kaevandab ta seda, mis kunagi kirja pandi. Vaatamata sellele, et ülipuhas erim võiks olla määratletud kui mineraaltoore, tehnoloogiline lubjakivi. Mineraaltoormena kasutatava lubjakivi kaevandamisõiguse tasu on aga keskeltläbi kaks korda kõrgem kui ehituslubjakivil.

Äri seisukohalt oleks normaalne, kui maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa andja nõuaks taotlejalt kas või esialgset tasuvusuuringut, mida saab menetluse käigus täpsustada. Müügile tuginev tasuvusuuring selgitaks kaevandamisõigust taotleva töösturi plaane.