Saksamaa tunnustas Eesti tšempione

"Saksamaal kutsume me selliseid firmasid varjatud tšempionideks," ütles Maren Diale-Schellschmidt, kes juhib Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis ja Leedus, mis on auhinna üks väljaandjaid.

"Neil on absoluutselt kõrgtehnoloogiline toode - geneetilised testid, mida vaat et ei oska Eestist oodatagi maailmas ilma tegemas."

Ja majanduskriis sunnib üha enam Eesti ettevõtteid välisturgude poole vaatama.

Intervjuu Maren Diale-Schellschmidtiga.

Puitu jääte te alati müüma. Ise nimetaksin ma teenuseid ja igasuguseid nišitooteid. Näiteks Saksa majandusauhinnale kandideerinute seas finaali jõudnud Eumar Santehnika ekspordib kraanikausse Meyer Werfti kruiisilaevale. Firma on väike ja paindlik ning suudab tarnida just need ühe kruiisilaeva jaoks vajalikud 2000 kraanikaussi. Teine finalist, KFP Development OÜ, seal on kolmekümneaastased mehed saanud oma finantsjuhtimise tarkvara klientideks suured Saksa pangad ja omavalitsused.

Eesti firmad võivad kõiges head olla. Tuleb käia maad kuulamas, messidel, et näha, kuidas inimesed "tiksuvad".

Majanduskriisi üks väga positiivne tagajärg on see, et Eesti firmad on hakanud üha enam välisturgude poole vaatama. Headel aegadel piisas müügist koduturul ja paljud Eesti firmad lasid võimaluse väliskontakte sõlmida käest, nüüd suhtumine muutub. Hindame, et valitsus seda oma ekspordiprogrammidega toetab.

Väljavaated on tegelikult paremad kui 2006. aastal, mil palgad ja hinnad peadpööritava kiirusega tõusid. Siis jättis nii mõnigi investor otsuse tegemata, sest tegemist oli küll positiivses mõttes ebastabiilse majandusruumiga, kuid ikkagi ebastabiilsega.

On neid, kes kuulavad maad ja tulevad ehk 1-2 aasta pärast. Huvitab näiteks Eesti IT-ekspertide kasutamine, energiasäästu valdkond. Ent päringuid on varasemaga võrreldes palju vähem.

Ja mis siin imestada, kui vaadata, mida Saksa ajalehed Balti riikidest kirjutavad. Läti on kuulsam kui kunagi varem ja seda halvimast võimalikust küljest. Balti riikidel vahet ei tehta ja kui inimene loeb, et majandus kukub 20%, ei ole see parim hetk turule tulekuks.

Saksa autosid me edaspidi ilmselt siin niisama palju enam ei müü - kõigil juba on suured Saksa autod - kuid äritegevuseks on piirkond huvitav.

Sakslastele meeldib siin inimeste mentaliteet ja Venemaa tundmine. Ärimehed on pragmaatilisemad kui poliitikud.

Läänemere regioonis jah, Eestis mitte - torujuhe läheb siit mööda. Perspektiivis saavad Balti riigid sealt ehk Lääne-Euroopa kaudu energiat, kui Balti riigid oma "saare" staatusest välja pääsevad.

Kui Eesti tõesti 2011. aastal euro saab, hakkaksid lõpuks ehk ka sakslased Balti riikidel vahet tegema ega paneks Eestit enam Lätiga ühte patta. Kui me sakslastena vahel mõtleme, et miks need kolm Balti riiki küll omavahel kokku ei lepi ja koostööd ei tee, näiteks energeetikas, siis euro puhul tähendaks naabrite järeleootamine rumalust. Kuivõrd euro Eestisse investeeringuid toob, saab näha. Usaldust lisab see kindlasti.

Eestis mitte eriti, oluline on, et lihtne ja soodne maksusüsteem püsiks. See on tõesti investorile atraktiivne, sealhulgas reinvesteeritud tulu maksuvabastus.

Positiivne on uue tööturu seaduse vastuvõtmine. Sellest ei võida sugugi vaid ettevõtjad - kui ma tean, et ma poole aasta pärast töötajast lahti ei saa, ei hakka ma teda palkamagi.

Lätis on keerulisem - seal ei tea mu töötajad isegi oma järgmise kuu palka - maksud muutuvad kogu aeg. See ei lisa investorite usaldust.

Kui, siis väikesed asjad - keskkond mitte-eestlastele. Välismaisel spetsialistil ei ole head kooli, kuhu oma lapsed panna. Ja transpordiprobleem - kui ma oleksin praktiline, oleks mul kontor Riias, Eestisse ei jõua poole päevaga kohale. Õnneks pole ma aga Vilniuses, mis on päris õnnetus seisus. Sellised psühholoogilised ja praktilised tegurid on olulised.

Uusi investeeringuid on edasi lükatud, kasumid on vähenenud, inimesi on koondatud. Otseselt lahkutud ei ole. Ja ega Eestis kuigi palju Saksa investeeringuid ei olegi - pangad ja tööstus on Skandinaavia kapitali käes. Suuremates firmadest on Balti Spoon, Tartu Veskid, Kunda Tsement. Sakslased on rohkem kaubanduses.

Jah, olen seda lugu kuulnud, sellest sai vist Säästumarket. Praegu ei ole kaubanduses enam ühtegi vaba nišši. Lasnamäel on Bauhaus ja suurtes kaubanduskeskustes margitooted. Suurtele kettidele on turg juba täis.

Eesti kõige paremini, headel aegadel pandi veidi kõrvale. Ja Eesti on alati rakendanud meetmeid, mis polnud just kerged, kuid olid majandusele vajalikud. Range liberaalne kurss. See jäi inimeste suhtumisse. Siin ei näe ma praegu nii palju norgus inimesi nagu Lätis ja Leedus, ehkki on raske. Buumi ajal andis valitsus hagu juurde, võinuks pidurdada. Kuid praeguse ränga majanduslanguse juures 3-4%ne riigieelarve defitsiit - ei tundu, et maailm kokku variseb.

Minu isiklik arvamus on, et ei. Eraisikuna võib mulle raha romude vastu andmise programm meeldida, kuid majanduslikult pole see tark. Mulle ei meeldi ka Opeli päästmine - vahel on õigem firma pankrotti lasta, kui see omal jõul jätkata ei suuda.

Suurim probleem on pangandusturul. Valitsus pumpas pankadesse raha, kuid ei oma nende üle kontrolli. Pangad maksavad jälle boonuseid ja teevad riskantseid investeeringuid. Väikefirmadele aga laenu ei anta, see on kõige hullem.

Kui üldse midagi, siis ehk lühendatud tööaja programm - see on aidanud inimeste tööoskusi hoida. Kümme aastat tagasi juhtus nii, et korraga tulid tellimused tagasi, kuid firmadel ei olnud enam töölisi. Pikalt ei saa aga sellised programmid kesta - see on väga kulukas.

Eeldame, et 2010. aasta tuleb veel raske, kuid asjad hakkavad juba paranema. Endine kasv ei taastu, kõige parem on vast 3-4%ne kasv. Ma ei arva, et ees on viis aastat virelemist.