Sony otsib uut tehnopauku

Üle kolmekümne aasta tagasi oma kassettpleieritega muusikakuulamise kõikjal võimalikuks teinud ja sellega tehnoloogiarevolutsiooni korraldanud Sony praegune nõukogu juht Howard Stringer lubab ettevõtte taas vägevaimaks tõsta. Stringer on kindel, et Jaapani tehnoloogiakontsern on leidnud võiduvalemi, mis teeb tuule alla ka Apple'ile.

"Kui tarkvara viimaks korda saame, on meil oluline eelis, sest meie riistvara on erakordne," rääkis Stringer eelmisel nädalal Bloombergile. "Ma arvan, et meie riistvara on kestvam kui Apple'il. Sa ei taha midagi, mis iga kümne minuti tagant üles ütleb," märkis Stringer, kelle plaan on luua ühtne süsteem, mis võimaldab internetist alla laaditud filmid, muusika ja mängud suunata ettevõtte toodetud PlayStationitesse, teleritesse ja Walkmanidesse. Sony Online Service'i nime kandvale ideele lisaks plaanib Sony elutuppa tuua ka 3D elamuse.

Sony suur ambitsioon mõjub ettevõtte praeguse olukorra taustal mõneti meeleheitlikuna. Lisaks tugeva konkurentsi tõttu oma positsioone kaotanud Sony on pidanud lõivu maksma ka globaalsest majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemisele ja jeeni tugevnemisele. Kontsern ootab märtsiga lõppevalt majandusaastalt teist järjestikust kahjumiaastat.

Siiani ei ole kunagine tehnoloogiamaailma valitseja oma plaanide kohta täpsemat infot andnud, mistõttu küsimused ja kahtlused jäävad veel õhku rippuma. Seda enam, et kümme aastat tagasi ja kaks aastat enne Apple'i iPodi imet tõi Sony turule koguni kaks digitaalmuusikamängijat, mis pidid ära kasutama ka Sony vägevat muusikavaramut. Neid kaht mängijat arendasid aga kaks eri meeskonda - Walkmani ja Vaio sülearvutite üksus. Sealjuures omavahel koostööd ei tehtud, mistõttu ka seadmete tarkvara oli erinev ning Sony kaotas suure potentsiaaliga turu peagi Apple'ile. Tänavu loobuti ka Howard Stringeri poolt vaikseks tarkvararevolutsiooniks ristitud EyeVio nimelisest riistvara ja tarkvara ühendavast projektist. Ainult Jaapanis lansseeritud EyeVio võimaldas kasutajatel üles laadida Sony kaameratega filmitud videoid ja neid seejärel Sony teleritesse, mobiiltelefonidesse või Walkmanidesse laadida.

Stringeri sõnul on Sony internetipüüdlusi takistanud muu hulgas ka asjaolu, et ettevõtte vanemad ja ennast juba kehtestanud riistvarainsenerid kipuvad suuresti valdavalt nooremaid tarkvarainsenere ignoreerima. See on kaasa toonud liigse keskendumise riistvarale.

Lisaks uuele internetti tungimise katsele tahab Sony olla ka 3D filmide, piltide ja mängude kodudesse tooja. Howard Stringeri prognoosi kohaselt genereerivad ainuüksi 3D-tehnoloogial põhinevad seadmed ettevõttele 2013. aastal lõppeval majandusaastal juba miljardeid dollareid. Analüütikud ja investorid on aga uue tehnoloogia massidesse paiskamise suhtes skeptilised, kuna paljude arvates ei ole tehnoloogia veel piisavalt valmis.

Sony ise näib aga oma võimalusse uskuvat. Reaalsemat kogemust pakkuva tehnoloogia populariseerimiseks on Sony jõudnud FIFAga kokkuleppele, et filmib järgmisel aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvat 25 jalgpallilahingut oma 3D videokaameratega. Tulemust saab näha avalikes vaatamiskohtades näiteks Berliinis, Londonis, Pariisis, Roomas, Rio De Janeiro ja Sydneys. 3D-põhised tooted tuuakse turule aga juba järgmisel aastal.

Raske uskuda, et Sony välja käidud plaanidest sünnib midagi Walkmani eduloo sarnast - kui Walkman lõi uue paradigma, muutis maailma, siis oma toodete ühildamine internetiga ei ole iseenesest ju midagi uut. Teisalt, kui Sony eri meeskonnad viimaks ühe eesmärgi nimel tööle hakkavad ja ettevõte suudab oskuslikumalt ära kasutada oma meediavaramut ning 33 miljoni kasutajaga PlayStationi platvormi, võib Sony Online Service pakkuda ettevõttele mõne aasta pärast tõhusat lisakäivet. Veidi revolutsioonilisemana kõlab aga 3D tehnoloogia elutuppa toomine - varem või hiljem see juhtub, kuid kas Sony ajastus on õige?